Mõte sportkoeraks saada
Jaana Aadamsoo 20. mai 2010
Tekkis siis selline mõte. Nimelt sattusime eile pooljuhuslikult agility trenni vaatama. Olen plaaninud Pranaga trenni minna aga ei ole tegudeni jõudnud aga eile jalutamise vahepeal turgatas, et Tiia teeb kolmapäeva õhtuti oma õue peal trenni ja nii sai jalutatud sinnapoole et ehk näeb mõnda tuttavat nägu. Nägime. Terje ja Birjo ja Margit ja üks saksa linnukoer, hiljem tulid veel Sandra ja üks sami. Tore oli :)

Vaatasime paar tundi Pranaga kõrvalt. Koeralapsel oli pidevalt laul lahti nagu oleks tegemist kogenud agilityfänniga. Kui teised olid lõpetanud saime me Tiialt loa ka mõnda takistust proovida. Tunnel, kott ja hüpped olid väljas nii et alustasime loogiliselt hüppetakistusest. Käele järgmise õpetamine igal juhul on kasulik oskus :) Kui ma ise ka takistusest mööda liikusin ei saanud ta alguses aru, et peab minema tiiva teiselt poolt, mitte minu sabas sörkima aga mõne kordusega sai sellele ka pihta. Pikast tunnelist tuli juba kolmandal korral ilma abita läbi. Urukoer ju ikkagi :D Igal juhul oli tore käpaharjutus! Pranal on tegelikult lootust olla päris asjalik agilitytaks ja eks me üritame olla tublid ja trenni jõuda. Ehk kunagi õnnestub meil nii ka mõni agilitytulemus saada! Aga eks selleks on vaja omajagu tööd ja trenni teha. Püüame :)

Täna sai aga Andrese ja Sandraga mere ääres koeri jooksutamas käia. Tupsu sai ka vudida! Eks nad Liisuga ühed parajad põrsad ole.. Aga vähemalt Coco ja Prana on eeskujulikud :)

Neljapäeval on näitusehooaja peaproov- match show. Loodame seal ka Zeusi ja Tobiast näha ning Andres lubas pilte teha. Loodame, et saame meie taksikutest uusi pilte. Juba Liisu on üleval oleva pildi tegemise ajast peale nii palju muutunud, Pranast ma ei räägigi. Nii et jääme ootama :D
Kommentaarid: 0
Email again:
Lisa kommentaar
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: