Prana seitsmes agility trenn- seekord Edega
Jaana Aadamsoo 2. juuli 2010
Eile käisime trennis täitsa hilja õhtul- alustasime kell 21. Muidugi ei ole praegu eriti vahet sest ilm oli ilus, täiesti valge ja ei olnud lõõskavat kuumust.

Nii pikki radasid ei olegi Prana enne teinud. No mis nüüd rada aga viis hüpet ning tunnel ja/või kott läheb meiesuguse algaja jaoks vist ikkagi juba raja alla. Prana sai väga hästi hakkama! Motivatsiooni või kiiruse puudumise üle me kohe kindlasti kurta ei saa. Küll aga kipub ta selle tõttu pulkasid niitma... Ja no mina ei ole ka teab mis osavuse kehastus. Meie eilne suur saavutus oli see, et koer suutis joosta ja mõelda kui mul oli pall käes. Mitte juhtivas käes (ma ei taha sellist kommet üldse sisse harjutada) vaid vastaskäes. Varem ei suutnud ta peale palli nägemist hulk aega üldse midagi normaalset teha vaid vahtis aina ringi et kus see nüüd maandub. Nüüdseks on kõik tema kolm kuplialust kruvi jõudnud arusaamisele, et palli saamiseks tuleb keskenduda ja midagi teha, lihtsalt selle tagasi toomisest ei piisa. Kuidagi ta on jõudnud arusaamisele, et pall ilmub kusagilt võluväel kui ta õiget asja teeb ega vahi lakkamatult mind ning sirge peal lidub kuidas tema väikesed masajalad vähegi võtavad. Uskumatu kuidas võib täiskasvanud inimesel olla agilityrajal raskusi taksikoerale järgi jõudmisega :D

Huvitav kuidas me Khrisiga hakkama saime? Ta ei olnud kaugeltki mitte uimakoll ja ka kehakeele suhtes tundlik aga minu mäletamist mööda me saime täitsa kenasti hakkama. Prana eilne trenn oli tip-top (kui lendavad pulgad ja mõned minu isiklikud "geniaalsused" välja arvata) aga sellele eelnev mitte niiväga... Millega ma olen kindlasti rahul on eelmise trenni poomiplangu harjutamisega. Kui ma nüüd endale ka ühe plangu nuputan, saame hakata harjutama, sest kuigi jooksmine on meie jaoks lihtne osa asjast, on kõrgus see, mis tõsiseid probleeme valmistab... Kas oli asi kuumas ilmas ja selles, et koer oli väsinud või milleski muus aga teisipäevases trennis ei teinud Prana üldse nägugi, et võiks ise ilma abita üles ronida. Tiia juures saime küll kenasti hakkama ning ka peale võistlust proovides läks ta, maius nina ees, ilusasti üles ja alla. Nüüd on siis vaja planku, et kodus jooksmist harjutada ja vaikselt kõrgust lisama hakata. Ma ainult ei kujuta täpselt ette kuidas toas seda kiirust saada... Õues ta paistis juba aru saavat, et kui ta kiiresti mööda planku lidub, siis lõppu jõudes tuleb JESS ja ilmub pall. Toas aga pole sellist ruumigi, et mingeid kiiruseid arendada või palli pilduda. Mõttekoht.

Trenn Edega oli kuidagi hoopis mõnusam. Ei oskagi öelda miks... Lihtsalt vist klapib temaga kuidagi paremini. Aga tegelikult ma ootan ikkagi Tiia naasmist. Ehk ta ikka teeb linnas edasi ega koli trenne Uulu. Linnas on märksa mõnusam ja aega säästvam ning kuigi Uulus on rohkem ruumi niisama koertel ringi laperdada lasta, on ajakulu just see mis minu jaoks äärmiselt oluline on... Eks tuleb oodata kuidas otsus langeb. Hirmsasti tahaks ikka trenni teha ju ja ma olen enam kui veendunud, et Prana tahab sama :)

Prana apport
Täna tegime Pranaga aporti õpetamisega algust. Plastiktoru hoidmisega täpsemalt. Võtame sellega nii palju aega kui vaja- kiiret meil ju otseselt ei ole (no võibolla oleks aga nii lühikese ajaga kui sellisel juhul vaja oleks nii kaugele ma jõuda ei looda) ja parem siis põhjalikult ja korralikult. Iseenesest mänguasjade toomist on ta pakkunud koguaeg aga see närimine... Nii mulgustab ta ju linnu päris ära kui asi sinnamaale peaks jõudma. Teen seda trenni eriti nämmade maiustega (koeravorsti tükid) ja püüame hetkel toru hoidmist avastada. Toru on suht kõva nii et mitte just esimene valik haaramiseks aga kindlasti ka ebameeldiv närida mille peale üritamegi loota. Esimese trenniga ta sai aru, et tuleb hambad ümber toru panna ja isegi sekundi pikkune hoidmine tuli välja. Proovin ka harjutada, et kui tal toru hambus on, siis ma panen käe ümber koonu. Üldiselt talle see koonu hoidmine ei meeldi aga sellega me ju tegelemegi. Praegu igal juhul ei tundunud tal selle vastu midagi olevat aga ma hoidsin ka vaid hetke.

Homme läheme tunnelite võistlusele. Eks näis kuidas hakkama saame. Liisu pärast ma niiväga ei muretsegi- ta oskab tunneleid joosta aga ei ole selline püss. Prana aga võib ummisjalu tunnelist välja joostes taevas teab kuhu liduda. Eilses trennis oli tõeliselt märkimisväärne moment kuidas ta peale sirget tunnelit pidi kohe paremale poole takistusele jõudma ning siis see külglibisemine... Kahju, et Jaanika filmima ei viitsinud tulla. Hoidke meile pöialt!
Kommentaarid: 0
Email again:
Lisa kommentaar
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: