Koera koolitamine märksõnade abil

Markeerimine- kujundamine- käitumiste ühendamine


Cindy Dantega käe puudutamist mängimas.
See mäng õpetati märksõnu kasutades ja Dante armastab seda.


*Loe seda artiklit e-raamatuna!*(ing.k)


Märksõnadega koolitus on kõige efektiivsem koolitusmeetod, mida olen oma enam, kui 50 aasta koerte koolitamise käigus näinud. See on must-valge suhtlusmeetod mis põhineb positiivsel kinnistamisel.


Märksõnadega koolitus annab koolitajale võimaluse motivatsioonil põhineva võimaluse öelda koerale täpse hetke, millal ta teeb midagi, mis sulle meeldib. See annab ka võimaluse karistuseta anda koerale teada täpse hetke, millal ta tegi midagi, mis sulle ei meeldinud ning võimaluse öelda koerale, et sulle meeldib, mida ta antud ajahetkel teeb ning et ta jätkaks selle tegemist.


Kui sa saad kõiki neid asju teha ning teed neid viisil, mis hoiab koera motiveerituna ja omanikuga koostööd tegevana, võid koerale õpetada peaaegu kõike.


Märksõnadega koolitamist (mida mõnikord nimetatakse klikkerkoolituseks) võib alustada 8 nädalase kutsikaga või 8 aastase dominantse agresiivse koeraga. Selle süsteemi ilu seisneb selles, et sellega ei teki vastandumist ning selle pärast töötab see nii hästi dominantsete ja agresiivsete loomadega ning loomadega, kel ei ole mingit eelnevat koolituskogemust või loomadega, keda on vaja ümber õpetada. Siin Leerburgis oleme märksõnade abil õpetanud oma hobuseid ja papagoid. Tegelikult toimib märksõnadega koolitus enamike loomade ja lindude peal.


Märksõnadega koolitus on sama, mis klikkerkoolitus. Ainus erinevus on selles, et märksõnadega koolitus puhul kasutame koeraga suhtlemiseks verbaalset markeerimist ning klikkerkoolituse puhul väikest mehaanilist klikkerit.


Seda on piinlik tunnistada, kuid 1990 lõpus olin üks neist, kes klikkerkoolitust maha tegid. Olin sel teemal liiga kitsarinnaline ning ei mõistnud märksõnadega koolituse põhimõtteid. See ei olnud esimene kord, kui pidin oma sõnu sööma ja kindlasti ei ole see viimane.


Probleeme klikkerkoolitusega tekitas minu jaoks see, et klikkeri puristid ei usu koera korrigeerimisse. Tegelikult nad arvavad, et korrigeerimisel ei ole koerte koolitamises kohta. Ma ei ole selle mõtlemisega üldse nõus ning selle pärast keeldusin süvenemast sellesse, mis see süsteem tegelikult on. Ma tean oma kogemustest, et on palju hetki, kui karja juht peab oma koera korrigeerima. Ma tean ka (peamiselt selle pärast, millist tüüpi koeri ma olen koolitanud- kõrge instinktiga tugevad koerad keda koolitati kaitsetööks) et on konkreetsed kohad koolituses kus tuleb koera sõnakuulmatuse eest korrigeerida (arutame neid täpsemalt hiljem selles artiklis).


Paljud koolitajad, kes tõid klikkerkoolituse koerte koolitamise maailma, tulid mereimetajate ja lindude koolitamise juurest. Sa ei saa korrigeerida mõrtsukvaala või papagoid, kui nad sõna ei kuula. See lihtsalt ei toimi. Need inimesed uskusid, et nad saavad sedasama koolitusmeetodit rakendada koerte peal ja nad veensid paljusid koeraomanikke, et neil on õigus. Minu arvates ei olnud.


Kui ma hakkasin nägema märksõnadega koolitatud koeri, kes olid energilised hästi koolitatud loomad, kes armastasid koolitajaga koos töötamist, hakkasin uurima, mis see märksõnadega koolitus täpselt on. Siis ma mõistsin, kui rumal ma olin olnud mustates sellist suurepärast koolitussüsteemi.

Michael Ellis oli inimene, kes avas mu silmas nägemaks, et märksõnad ja korrigeerimine võivad koolitusprogrammis koos eksisteerida. 1990 lõpust alates reisib Michael mööda maad ringi andes aastas 40 kuni 45 nädalavahetuseseminari oma koolitussüsteemi kohta. Hiljuti avas ta San Fransiscos CA kooli koerakoolitajatele.


Ma õppisin, et selle meetodi jõud peitub selle detailide mõistmises. Koeraomanikest, kes selle süsteemi selgeks saavad, saavad kõige edukamad koolitajad. Selle väite tõesust võib näha vaadates videosid vanadest võistlustest 1980 ja 1990ndatest. Siis võitnud koolitajatel ei oleks täna mingit võiduvõimalust. Selle põhjuseks on see, et tänased tippvõistlejad koolitavad märksõnadega.


Viimase kahe aasta jooksul olen teinud kaks DVDd mis põhinevad märksõnadega koolitusel ning neile on järgnemas veel mitmed:


1.       Oktoobris 2008, andsin välja käesoleva artikliga samanimelise 3,5 tunnise DVD.

2.       Juulis 2009 sain valmis DVD „Koerte toiduga koolitamise jõud“ koos Michael Ellisega.


Esimene DVD süveneb detailidesse, mis see märksõnadega koolitus on. Seal on seletatud miks see toimib ja miks koolitajad peavad sellest süsteemist maksimaalse kasu saamiseks seda meisterlikult valdama. Sellest DVDst õpid, et, et märksõnadega koolituse jõud peitub selle põhimõtete rakendamise õiges ajastuses. Saate ka teada, millal koolitajad teevad ajastuses vigu ning ajavad oma koera sellega segadusse.


Teine DVD, mille tegin koos Michael Ellisega, on sellest, kuidas märksõnadega koolitamist organiseerida. Koolitajad peaks märksõnadega koolitamise süsteemist aru saama kuid kui nad ei oska seda rakendada ja süsteemset märksõnadel põhinevat koolitusprogrammi koostada, ei saa nad sellest maksimumi. Michael on selle õpetamise ekspert. Ta juhendab Schutzhundi, Mondioringi ja French Ringi tippvõistlejaid. 2009 aastal Michael ja kaks inimest tema klubist võitsid Mondioring 1, Mondioring 2 ja Mondioring 3 Ameerika Meistrivõistlused (minu arvates on Mondioring kõige keerulisem koerasport üldse).


Olen teinud koerte koolitusvideosid aastast 1982. Need kaks DVDd on parimad koerakoolituse DVDd mida olen teinud.


Kui oled aastaid koeri koolitanud ja arvad, et oled selles päris osav kuid ei tööta selle meetodiga, soovitan võtta paar päeva, et see artikkel ja need kaks DVDd läbi töötada. Võid leida täiesti uue maailma koertega suhtlemises. Kui suhtud koerte koolitamisse kirglikult (nagu mina) sütitab see sinu kõhus tule. 

Kuid kui sa otsustad teha nii, nagu mina alguses mis oli rääkida kõigile, kui totter sa arvad, et see süsteem on siis sa ilmselt ärkad 10 aasta pärast ühel hommikul ning tunnistad, et jäid laevast maha.


Mis täpselt on MÄRKSÕNADEGA KOOLITAMINE?

Teaduslikult nimetades on see operantne tingimine. Operantset tingimist on kasutatud juba aastaid. Nii õpetatakse delfiine.


Operantne tingimine tekitab seose käitumise ja tagajärje vahel.


Kujutan juba ette, kuidas algajad koeraomanikud pead raputades mõtlevad „Daaa, kas see ei ole koerte koolitamise juures iseenesestmõistetav?”


Minu vastus sellele on „JAH” aga arutame seda vähe detailsemalt.


Kui koer esitab käitumise, mida me näha tahame, on tagajärjeks kõrge väärtusega preemia. Märskõnadega koolitamisel on see kõrge väärtusega toidupala või mänguasi, mida koer armastab. Kui koer ei näita soovitavat käitumist on tagajärjeks „pole preemiat“. Seda nimetatakse negatiivseks kinnistajaks. Kui koer saab negatiivse kinnistaja, peab ta harjutuse uuesti tegema kui ta tahab oma kõrge väärtusega preemiat välja teenida.


Vanakooli koolituses on vale käitumise tagajärg korrigeerimine.


Ükskõik, mida keegi sulle ka ei räägi, koerad teevad asju nende endi jaoks. Koer ei tee midagi, et sina end hästi tunneks. Nende eesmärk on ennast hästi tunda. Nad teevad midagi, sest on motiveeritud mugavustunde saamisest ja ebamugavuse vältimisest. See on väga tähtis põhimõte millest lemmikloomaomanikud tihti mööda vaatavad. Lemmikloomaomanikud või algajad koolitajad tihti usuvad, et koerad hakkavad lõpuks asju tegema, et omanikku rõõmustada. Tegelikkuses on see harva tõsi.

Niisiis on operantse tingimise iva õpetada koerale, et kui ta meile meeldivat käitumist näitab, saab ta preemia, mis paneb ta ennast hästi tundma- preemia annab talla teatud mugavustunde. See preemia võib olla toidu kujul või mänguasi või mäng või kiitus omanikult (kes talle meeldib). Tahan siinkohal mainida, et kõigi oma aastate jooksul olen kohanud vaid ühte koera, kes töötas ainult omaniku kiituse eest.


Märksõnadega koolituse süsteemis on ainult kaks tagajärge koera käitumisele. On preemia ja preemia puudumine. Milline neist esineb, oleneb koera tegevusest vastuseks stiimulile. Siimul võib olla käsklus või vihje (või peibutus) omanikult.


Et koer seostaks käitumist preemia või karistusega peab see tulema vahetult peale käitumist. Ütlen inimestele, et tagajäg peab järgnema ½ sekundi jooksul peale käitumist. Kui preemia jõuab koerani 5 sekundit peale soovitud käitumist, ei ole koeral aimugi, mille eest ta selle preemia sai. Kui värske koeraomanik tuleb koju ja leiab köögist kakahunniku ning siis surub koera nina sinna sisse, ei ole koeral aimugi, mille eest teda karistati.


Kui seesama koer oleks olnud köögis rihma otsas ja põrandale pissinud ning omanik oleks temaga pissimise hetkel riielnud, seostaks koer riidlemist pissimisega sest see tuli käitumisest ½ sekundi jooksul.


Koolituses ei ole alati võimalik koera ½ sekundi jooksul premeerida. Kuiväga te ka ei üritaks, ei suuda te alati järjekindlalt koera ½ sekundi jooksul premeerida. Et sellest probleemist mööda minna tekitame silla (või ühendame) ajale käitumise ja tagajärje vahel. See sild laseb pikendada tagjärje ½ sekundi reeglit. Selleks sillaks on sõna, mida me nimetame märksõnaks (mulle meeldib kasutada sõna YES, teised inimesed kasutavad teisi sõnu). Paljud inimesed kasutavad klikkeri heli. Tegelikult võid sa kasutada mistahes heli või sõna senikaua, kui sa selles järjepidev oled.


Kõige lihtsam on vaadata märksõnale kui sillale, mis ütleb koerale „Oota- mulle meeldis see, mida sa teid ja ma tulen kohe sinu juurde, et sind premeerida.”


On positiivsed ja negatiivsed märksõnad. Negatiivne märskõna on „EI” või „VALE.” On oluline meeles pidada, et negatiivne märksõna ei ole karistus vaid viis teada anda, et ta tegi vea ja kui ta tahab preemiat saada peab ta harjutuse uuesti ja paremini tegema.


Läbi korduste õpib koer, et iga kord, kui ta kuuleb positiivset märksõna, saab ta preemia. Iga kord, kui ta kuuleb negatiivset märksõna, ei saa ta preemiat ja peab harjutuse uuesti tegema.


Märksõnadega koolitatud koertest saavad probleemilahendajad. Nad on õppinud (läbi negatiivse kinnistamise) et kui üks käitumine ei toimi, tuleb proovida midagi muud ja kui see ka ei mõju, tuleb lihtsalt jätkata üritamist, sest kui piisavalt pikalt proovida, on väga tõenäoline, et nad mõtlevad välja, mida sa tahad ja saavad oma kõrge väärtusega preemia.


See süsteem laseb koolitajatel kinnistada õiget käitumist väga täpselt ka distantsilt. See laseb ka koeral vigu teha ning neist õppida. Süsteemi ilu on selles, et saame täpselt ära märkida hetke, mil koer teeb vea ilma teda korrigeerimata.


See on täiesti erinev vanakooli koolitusest kus koeri karistatakse vea tegemise eest. Mäletan aega mil võtsime koolitamata koera ja marssisime rihmas koeraga mööda tänavat. Keerasime järsult vasakule, paremale ja ringi öeldes „Kõrval“ ja korrigeerisime koera, et ta õiges kohas ei püsinud. Kui ma nüüd selle peale mõtlen mõistan, kui ebaõiglane see mu koerte suhtes oli. See oli hirmus koolitamisviis. Sellega lõin koeri, kes kartsid proovida mõelda hirmus karistatud saada.


Märksõnadega koolitmine on põhimõttelt lihtne. Kulub vaid paar minutit, et seletada, miks see töötab kuid võib võtta aastaid, et seda meisterlikult vallata. Teekond on põnev ja kindlasti seda väärt. Tee peal avastad, et su koer on palju targem, kui sa arvasid.


Vanad päevad on märksõnadega koolituse tulekuga selja taha jäänud.


Leerburgi raamatud

Kui tunnete huvi koerte koolitamise teadusliku poole vastu siis meil on saadaval rida suurepäraseid raamatuid. Ma tahan seda siinkohal mainida selle pärast, et inimesed teaksid, et sellel meetodil on teaduslik taust.


Handbook of Applied Dog Behavior and Training Volume 1

Handbook of Applied Dog Behavior and Training Volume 2

Handbook of Applied Dog Behavior and Training Volume 3

Getting Started Clicker Training for Dogs

Teised Leerburgi raamatud


Selle meetodi ilu peitub sellest, et see on suurepärane viis koolitada kutsikaid kuna tegemist on motivatsioonil põhineva koolitusega ja korrigeerimist ei kasutata enne, kui koolituse edasijõudnud faasides.


See ka väga hea võimalus täiskasvanud (isegi dominantsete) koerte koolitamiseks sest käitumise tagajärjed ei tekita koolitajaga konflikti. Õigesti teostatuna on see turvaline moodus dominantsele koerale algõpetuse andmiseks.


Märksõnadega koolituse 5 võlusõna

Osa märksõnadega koolituse põhiosa juurde kuulub ka nende 5 sõna tähenduse koerale õpetamine. Kui koer on nende tähendust teab saab nende abil koeraga suhelda ja kasutada koerale mistahes harjutuste õpetamiseks.



Need sõnad on:


1. Valmis või Tahad trenni teha?- Sõna ütleb koerale, et hakkame trenni tegema. Küsides koera käest, kas ta on valmis hoia alati käepärast midagi, millega teda premeerida, kui ta hakkab käitumisi pakkuma.

Kui koer muutub kogenumaks ei tasu kunagi treeningut alustada enne, kui koer väljendab valmisolekut mängimiseks kui sa ta välja võtad. Me nimetame seda kontaktseks koostööks. Koeraga kontaktse koostöö saavutamine on õpitav oskus. Michael Ellise DVDl on terve peatükk teemal, kuidas koera kontaktsesse koostööse haarata ning teine peatükk sellest, kuidas koera keskkonnast tulenevate stressoritega sotsialiseerida.


Kui koer ei taha koostööd teha, tuleks ta ära panna ja mõelda, mida saaks teha, et järgmisel korral koera välja võttes teda kontaktsesse koostöösse haarata.


Sinu ja koera vaheline suhe on olulisem, kui koolitus. Kui su koer ei ole kontaktne ja koostöövalmis, kui ta ei taha täna mängida siis ei tohiks üritada talle käitumisi ja harjutusi õpetada. Pane ta lihtsalt puuri tagasi või vii jalutama.


Kui koerad õpivad aru saama kontaktsest koostööst, näevad nad omanikku, kui isiklikku maiusemasinat. Nende silmis peavad nad tegema vaid väikese tobeda harjutuse, et sind kõrge väärtusega maiust või mänguasja andma panna.


2. JESS- see on sõna, mida kasutatakse positiivse märksõnana. Seda sõna kasutame sillana soovitud käitumise ja preemia andmise vahel. Kohe, kui neile on „JESS“i põhimõte selgeks õpetatud (me nimetame seda märksõna laadimiseks) saavad nad kiiresti aru, et IGA KORD, kui sa JESS ütled, nad teavad, et sa annad preemia. Kogemusega saavad nad selgeks selle, et see võib võtta 3 kuni 4 sekundit, kui sa JESS ütlemise hetkel kohe kõrval ei ole.


Oluline on, et koolitaja saaks aru, et JESS ei ole suuline kiitus. Märksõnadega alles tutvust tegevad koolitajad mõistavad tihti valesti erinevust märksõna ja kiituse vahel. Nad peavad selgeks saama, et nad võivad markeerida õige hetke ning siis kiita koera „Tubli poiss!“ peale markeerimist.


Kui koolitaja elevusse sattudes ütleb „JESS JESS JESS sa oled nii tubli koer,“ ajab ta ainult koera segadusse, sest sa markeerid kolme eri hetke. Sellest räägime hiljem rohkem.


JESS on ühtlasi ka vabastav käsklus, kui koer midagi õigesti teeb. See tähendab, et JESS mitte ainult ei ütle koerale, et see, mida ta just tegi, oli õige, vaid ütleb ka koerale, et ta võib nüüd käesoleva tegevuse lõpetada ja sinuga suhelda (tulla oma maiuse või mängu järgi).


3. ÕIGE- sõna, mis tähendab „see, mida sa teed, on õige ja ma tahan, et sa jätkaks.”


Teiste sõnadega ÕIGE on sõna, mida kasutame harjutuse kestvuse õpetamiseks. Ideaalne näide ÕIGE kasutamiseks on koerale püsilamamise õpetamiseks. Lamamise kestvuse õpetamiseks me ei markeeri lamama minemist JESSiga, sest märksõna ka vabastab koera. Kui me markeeriks lamamise siis see tähendab, et andsime just koerale loa tõusta püsti ja tulla oma preemiale järgi.


Seega peavad koolitajad aru saama, et ÕIGE ei ole vabastav käsklus. Kui me ütleme ÕIGE peab koer aru saama, et kui ta järkab tegevust, mis tal käsil oli, kui ÕIGE öeldi, saab ta mingi hetk tulevikus preemia.


Erinevalt märksõna õpetamisest, kui me hakkame ÕIGE õpetama, ütleme seda koerale mitmeid kordi järjest. Võime öelda ÕIGE ÕIGE ÕIGE nii mitu korda, kui vaja, et koer jätkaks oma tegevust.


4. VALE- see sõna on negatiivne märksõna. See tähendab „sa tegid vea ja pead harjutust uuesti alustama.” See ei tähenda, et me oleme kurjad, see ei tähenda, et teda korrigeeritakse- see tähendab lihtsalt, et ta peab kordama seda, mida me temalt ootame, kui ta oma kõrge väärtusega preemiat tahab.

Kui preemia on koera jaoks piisavalt väärtuslik, ei lähe väga palju aega enne, kui koer saab aru, et VALE tähendab „Tee uuesti.“


5. KÕIK või PAUS (nagu „teeme pausi”)- sõna, mis ütleb koerale, et trenn on praeguseks läbi. See võib olla läbi viieks minutiks või selleks päevaks.


Öeldes KÕIK pannakse mänguasjad ja toit ära. Kui omanik ütleb „KÕIK” või „PAUS” näitab ta koerale tühje käsi, ei lähe kaua kuni koer saab aru, et trenn on läbi.


Ajaga saab see koera jaoks väga selgeks.


Märksõnadega õpetamise ilu peitub selles, et saame koerale VALMIS öeldes teada anda, et me hakkame nüüd trenni tegema ja KÕIK öeldes, et trenn on läbi. Koera jaoks saab väga selgeks, millal tahame, et ta tööd teeks.


Ülejäänud osa sellest artiklist keskendub nende põhisõnade kasutamisele.


Koerad on kehaheele lugemise meistrid

Nad on inimestest palju intuitiivsemad. Nad jälgivad neid pidevalt, tunnevad ära olukordi ja tegelikult loevad neid nagu raamatut. Nad teavad, millal oleme rõõmsad ja millal meid rahule jätta. KÕIK oma otsused teevad nad selle järgi, mis tekitab mugavustunde ja rahuldab karjainstinkti.


Uued koerakoolitajad arvavad ekslikult, et koerad kuulavad neid koguaeg. Nad arvavad, et koer teab automaatselt millal talle käsklusi antakse. Tegelikult on asi nii, et koer võib sind kuulata aga ta ei saa automaatselt aru igast sõnast. Tegelikult ei saa ka koolitatud koerad meie jutust eriti aru. Kuid nad intuitiivselt loevad ja tunnevad ära olukordi ja pilte (meie kehakeelest). Nad on selles nii osavad, et meile jääb mulje, et nad mõistavad meie juttu kui tegelikult ei ole neil aimugi.


Suurepärane näide sellest on koer, kes õpib köögis istuma. Ta võib köögis käsu peale istuda 200 korda ja sa võid arvata, et ta teab, mida ISTU käsklus tähendab. Aga siis sa lähed temaga garaazi ja ütled talle ISTU ning ta vaatab sind, nagu sa oleks suahiili keelt kõnelev mees kuult. Ta käitub, nagu sul oleks kaks pead ja ta ei ole iialgi sõna ISTU kuulnud.


Parem näide on, kui sa oled koerale alati andnud ISTU käsklust köögis tema ees seistes. Lihtsalt selja keeramine käsu andmise ajal ning koer vaatab sind arusaamatult. Samuti ei ole tulemuslik käsk, mis on antud istudes või põlvitades.


Selle põhjuseks on see, et koer ei saa aru, mida ISTU tähendab. Ta ei tea, mida sa käsed tal teha. Sulle võib tunduda, et ta teab aga tegelikult teab ta, et kui pildis sina seisad köögis tema ees siis ta peab istuma.


Sellist koera nähes tuleb aru saada, et ta ei ole ISTU põhimõttest aru saanud.


Märskõnadega koolitamine õpetab sulle, kuidas oma koeraga suhelda nii, et ta saaks aru käsust, mida sa talle õpetada tahad ning seda viisil, mida koer naudib.


Aktiivne vs. reageeriv koer

Märksõnadega koolitamine muudab koera „aktiivseks koeraks” vs. „reaktiivsele koerale.”


See tähendab, et see süsteem loob koera, kes üritab aktiivselt probleemi lahendada. Need koerad üritavad omanikku tegevusse haarata tehes asju, mis panevad omanikud nendega mängima, toitu või mänguasja andma või laskma teha midagi, mis nendeni viib.


Aktiivsed koerad üritavad panna asju juhtuma. Nad teavad, et nad saavad teha asju, mis panevad omaniku nendega tegutsema. Sellega koos hakkavad nad ise omanikuga koostööd tegema üritades teha asju mis panevad omaniku teda premeerima. Nagu ma olen antud artiklis varemgi maininud, peavad koolitajad õppima kuidas oma koertele kontaktset koostööd õpetada. Paljud algajad koolitajad arvavad, et neil on vale koer ja nende koer küll nii ei käitu. Neil ei ole õigus. Nad peavad lihtsalt õppima, kuidas tekitada keskkond, mis paneb koera tahtma omanikuga kontaktset koostööd tegema.


Seda võrreldes reageeriva koeraga, kes ootab, et omanik näitaks mida ta tahab. Reageeriv koer kardab uusi asju proovida hirmus vea tegemisel karistatud saada.


Iga kord, kui sa koera välja viid, õpetad talle midagi.


Iga kord koeraga aega veetes õpetad talle midagi. Sa ei pruugi teada, mida, aga ta vaatab ja hindab sind pidevalt. Aktiivne koer üritab selgeks teha, kuidas sind enda jaoks kasulikult käituma panna. Reageeriv koer üritab mitte miini otsa astuda ja karistada saada. Märksõnadega koolitamine on ideaalne meetod aktiivse koera loomiseks.


Võime kasutada palliga premeerimist, et demonstreerida erinevust aktiivse ja reageeriva koera vahel.

Aktiivne koer läheb trenniplatsile ja asub omanikuga kontaktselt koostööd tegema. Ta keskendub omanikule ja pakub käitumisi mis tema arvates võivad panna omaniku talle palli viskama. See on koer, kes põrkab ringi ja pakub hea meelega pilgukontakti, lamab, istub, läheb kõrvalasendisse ilma, et keegi neid asju küsiks. Ta teeb seda kuni omanik palli viskab või laseb tal täita mingit juba õpetatud käsku.


Reageeriv koer on koer, kes läheb trenniplatsile ja ootab, et omanik ütleks, et ta peab midagi tegema. Ta ei paku käitumisi. Ta täidab käsu ja võtab palli preemiana vastu kuid ei ürita kahelda selles, mida omanik tahab, et ta teeks. Teiste sõnadega ta reageerib sellele, mida omanik küsib.


Reageeriv koer on õppinud, et kui ta üritab ise hakata välja mõtlema, mida omanik tahab, siis ta teeb vea- teda korrigeeritakse. Niisiis lõpetavad nad üritamise. Nad tõmbavad tagasi ja valivad turvalise lähenemise mis on „oota kuni ta ütleb, mida ta tahab, sest mulle ei ole veel ühte korrigeerimist vaja.“


Esimene samm on märksõna laadimine

Koolituse esimene samm on süsteemi tundma õppida. Tea, kuhu sa lähed ja kuidas sinna jõuda. Teiste sõnadega öeldes uuri, kuidas meetod töötab.


Alustame süsteemi õpetamist näidates koerale, et iga kord, kui me JESS ütleme või iga kord, kui ta kuuleb klikkeri klikki, saab ta tõeliselt kõrge väärtusega toidupala. Süsteem algab toidu, mitte mänguasjadega. Toiduga alustame me selle pärast, et paljud kõrge instinktiga koerad ei suuda mänguasja juuresolekul keskenduda. Nad lähevad tsooni, kus nad ei suuda mõelda. Toiduga seda ei juhtu. Nii me loome toiduga märksõnade vundamendi ning kui see on tehtud, tutvustame koerale preemiate eest töö tegemist.


Esimene samm on märksõna laadimine. Seda võib teha ükskõik kus- sinu köögis, keldris või tagahoovis. Märksõna laadimise eesmärk on õpetada koer seostama JESSi kuulmist teadmisega, et ta saab kõrge väärtusega preemia.


Märksõna laadimisega alustades ei pea koer markeerimiseks midagi tegema. Lihtsalt ütleme JESS või klikime klikkeriga ja anname maiuse. Ta ei pea istuma, ta ei pea juurde tulema, ta ei pea midagi tegema. Me ütleme lihtsalt JESS ja söödame koera. JESS ja toit, JESS ja toit.


Algaja koolitaja peab aru saama, et märksõna laadimisel on ainus asi, mida koer õpib see, et JESS tähendab „omanik annab mulle kohe tõeliselt hea toidupala.“


Märksõna laadimise juures on omanikul oma vastutus. Oluline on, et JESS ei öelda samal hetkel, kui sa liigutad oma kätt, et maiuse järele küünitada. Selle programmi jaoks peab JESS sõna ja käe liigutuse vahel väike ajahetk olema.


Sa saad aru, et koer hakkab asjale pihta saama, kui sa ütled JESS ja ta vaatab sind „Hei, anna mu maius siia!“ Enamus koeri saavad märksõna või kliki laadimise põhimõttest aru juba esimesel korral. Kui sa ütled koerale 30 kuni 50 korda järjest JESS, siis ta paneb pildi kokku.


Milliseid maiuseid kasutada?

Kasuta väikeseid kõrge väärtusega maiuse
tükke- Mis need on?

Liha- pange tähele, kui väikesed on tükid.






Koolitaja esimene ülesanne on teha selgeks mis on koera jaoks kõrge väärtusega toidupreemia. Erinevad koerad on erinevatel seisukohtadel selle koha pealt, millised maiused on kõige paremad. Et märksõnadega koolitusest maksimumi võtta peab omanik teadma mis tema koera käima tõmbab.


Võime garanteerida, et kaubamajast ostetud pakk küpsiseid ei aja asja ära.

Siin on mõned olulised punktid maiuste osas.


Maiused peaks olema piisavalt suured, et olla koera jaoks piisavalt motiveerivad, et ta tahaks veel ühte ning piisavalt väiksed, et selle söömine ei võtaks tervet minutit.


Ütlesin varem, et kroonisele mündile peaks mahtuma 2 või 3 maiusetükki. Nüüdseks olen õppinud, et mõne koera jaoks on olemas selline asi nagu liiga väike maius. Kui koer sööb maiuse ära nii kiiresti nagu ta hingaks selle sisse ja peale seda ei keskendu enam, peaks koolitaja proovima maiust suurendada. Teiste sõnadega võib suurem maius olla koera jaoks suurema väärtusega mille tulemusel keskendumine kestaks pikema aja jooksul. Seda demonstreeritakse DVDl "Koerte toiduga koolitamise jõud."


Toiduga koolitamise mõte ei ole koera sööta vaid pakkuda preemiat, mis on piisavalt suur, et koer püsiks kontaktis. Kui maiused on nii suured, et peame pause tegema oodates kuni koer närib, on vaja maiused väiksemaks teha või neid vahetada. Selle kohta on klassikaline näide minu toidu DVDl.


Parimad maiused on pehmed ega pudise põrandale. Kui koolitaja valib maiuse mida koer armastab, püsib ta ka kontaktis. See jätab koera enamat soovima ja koera instinkt püsib kõrgel. Näete piltidel ülal ja all loomaliha tükkide suurust. Need on väga väikesed maiused. Ma alustaks sellistega ja vajadusel kohandaks neid konkreetse koera jaoks sobivaks.


Me müüme Leerburgis palju naturaalseid koeramaiuseid. Üha enam firmasid on hakanud aru saama sellest, et inimesed tahavad kvaliteetseid maiuseid. Meie puhul on see nii, et kui need meile ei meeldi siis me neid ei müü. Mulle meeldivad Pehmed koolitusmaiused ja Zuke Mini naturaalsed maiused. Mõlemad on saadaval erinevate maitsetega, on pehmed ja õige suurusega.



Koolitaja peaks selgitama välja, millised on maiused mida ta koer kohe väga armastab. Võid avastada, et koer on kõige maitsvama maiuse juuresolekul häiritud. Ta ei suuda keskenduda (just nagu mõned koerad ei suuda preemiamänguasja juuresolekul keskenduda) ega ole võimelised mõtlema. Sellisel juhul pead koolituseks valima mõne vähem väärtusliku maiuse.


Liikudes koolitusega paljude segajatega keskkonda võib taas kasutusele võtta kõige motiveerivama preemia sest segajad korvavad üksteist. See on näide sellest, kuidas koolitajad peavad pideavalt mõtlema, mida nad teevad ja vastavalt vajadusele muutusi tegema.


Ühe koolitusseansi jooksul võib ka kasutada eri väärtusega maiuseid. Anna koerale kõrgema väärtusega preemia kasutada suurepärase või väga kiire pingutuse eest ning madalama väärtusega maius enam-vähem soorituse eest.


Küsi oma koera käest millised maiused talle meeldivad


Sa võid lasta oma koeral sulle öelda, milliseid maiuseid ta eelistab. Seo koer rihmaga kusagile kinni. Lase tal maiust nuusutada hoides seda nina ees kuid ära lase tal seda ära süüa. Las ta näeb, kuidas sa need tema ulatusest väljapoole maha paned.


Tee seda kahe erineva maiusega ning lase siis koer lahti. Vaata, kumba ta enne sööma läheb. Siis vaheta maiuste asukohad ja proovi mitu korda. See näitab, kas koer tõesti eelistab ühe maiust teisele. Proovi harjutusse lisada veel kolmas maius. Proovides saad selgeks antud maiuste väärtuse oma koera jaoks.


Teades, milline on koera lemmikmaius, saad seda hiljem koolituses ära kasutada. Mõne harjutuse juures on vaja kõige motiveerivamat maiust ning mõne juures piisab paremuselt neljandast toidupalast.


Omista erinevatele maiustele väärtused



Toidupreemia vs. mänguasi või sikutamismäng

Nii, nagu on kohti, kus toidupala on õige preemia, on kohti, kus mänguasi või sikutamismäng on parem valik. Teadmine, millal kumbagi kasutada, teeb sind paremaks koolitajaks.


Paljud suure saagiinstinktiga koerad erutuvad liigselt, kui nad teavad, et preemiaks on mänguasi. Instinkt tõuseb liiga kõrgele. Neil on nii palju instinkti mänguasjale, et nende mõistus lakkab töötamast ja nad ei suuda koolitaja käes mänguasja nähes keskenduda.


Uued koolitajad arvavad ekslikult, et mida rohkem instinkti, seda parem. Tihti ei ole see nii.


Enne, kui mänguasja saab koolituspreemiana kasutada, peab koolitaja koerale õpetama selgeks järgmised asjad:


  1. Õpetama koerale mänguasjaga intensiivselt mängima ja et mänguasi on lõbus ainult koos koolitajaga mängides. Teiste sõnadega õpetame koerale end mänguasjaga ise mitte premeerima.

  2. Õpetama koerale mänguasja käsu peale loovutama. Mõtlema hakates kui sa pead iga kord koeraga võitlema ja sundima teda mänguasjast lahti laskma, kaotad mänguasja premeeriva väärtuse sest koer mõtleb sellele võitlusele, mis te kohe mänguasja pärast pidama hakkate, mitte selle peale, mille eest ta selle mänguasja sai.

  3. Õpetama koera mänguasja endale saades sellega koolitaja juurde tagasi tulema. Ilma selleta saame me teha ainult ühe korduse kui koer juhtub mänguasja koolitaja käest ära tõmbama.

Nende kolme asja õpetamine ning kuidas koeraga sikutusmänge mängida, on kaetud teises koolitus DVDs mille ma koos Michael Ellisega teen.


Paljud koolitajad õpetavad koerale harjutuse selgeks maiustega ning seejärel kasutavad mänguasja või mängu, et harjutuse kiirust suurendada.


Mänguasju kasutatakse ka stiimulite kontrollis (millest räägime hiljem.)




Ära aja koera segadusse- ütle JESS vaid üks kord

Põhjus, miks öelda JESS vaid üks kord, on selles, et koer näeb elu, kui piltide seeriat. Koerad on väga intuitiivsed ning teavad täpselt, mida tegid hetkel, kui nendega midagi head juhtus.

Kui sulle silma vaatamise hetkel märgid selle öeldes JESS ja annad kohe kõrge väärtusega toidupala, saavad nad kiirelt aru, et sind panna järgmist maiust andma, tuleb sulle silma vaadata.


Aga kui koolitaja erutub ja ütleb JESS neli või viis korda järjest, ajab ta koera segadusse. Koer ei saa enam aru, kas teda premeeriti silma vaatamise eest või tuli preemia maiusekäe vaatamiseks pea liigutamise või millegi muu eest.


Tihti näevad algajad koolitajad ekslikult JESSi kui kiitust. See on täiesti vale. Kui koer hakkab süsteemi mõistma, saab märksõnast tihti sekundaarne kiitus aga see juhtub ainult siis, kui koolitaja kehtestab märksõna põhimõtte õigesti öeldes JESS ainult korra ning ajastades seda õigesti.


Seega on äärmiselt oluline märksõnadega koolituse juures mõista, et tuleb alustada ilma käsusõnata ning märksõna öelda vaid korra peale mida anda väikese pausi järel koerale maius.


Siinkohal tuleks ära märkida, et kui märksõna on õigesti sisse seatud, saab sellest koera jaoks teisane kinnistaja. See tähendab, et koer saavutab juba JESS sõna kuuldes teatud rahulduse kuid samas ei saa märksõnast kunagi ainukest preemiat. Käitumist markeerides, pead alati selle käitumise eest ka preemia andma.


Märksõna puudumine on koera jaoks väärtuslik info

Meeles tuleb ka pidada seda, et koer õpib ka märksõna ütlemata jätmist informatsioonina tõlgendama. Märksõna ütlemata jättes annad koerale teada, et ta ei ole soovitud käitumist veel esitanud. See ei ole sinu poolt negatiivne vastus vaid stressivaba moodus koerale teada anda, et ta peab edasi proovima.


Sinu hääl on võimas koolitusvahend- Õpi seda kasutama!

Koerakoolitaja üks võimsamaid tööriistu on tema hääl. Koolitajatest, kes õpivad oma häält õigesti kasutama, saavad paremad koolitajad ning nende koerad õpivad kiiremini. Märksõnadega koolitamise puhul on see eriti tõsi.


Kui sul on madala või keskmise instinktiga koer, pead sa võibolla läbima lühikese instinkti arendamise enne, kui märksõnadega koolitamisega väga kaugele lähed. Seda tehakse õpetades koerale, et kui sa ütled „OLED VALMIS?” tuleb teil pidu.


On hea mõte öelda (väga erutunud hääletooniga) „OLED VALMIS?” iga kord, kui hakkad märksõna laadima. Tee sellest mäng. Kui sina sattud õhinasse, teeb seda ka su koer.


Öeldes „OLED VALMIS?” tuleks koerast eemale taganeda (koerast eemaldumine tekitab temas soovi sulle järgneda). Võid öelda „OLED VALMIS?” rohkem, kui ühe korra.


Kui koer pöörab sinu poole, et järgneda, märgi hetk, mil ta hakkab sinu poole pöörduma. See on moment, millal ta valib sinuga tegelemise. Siis premeeri koera ja kiida, nagu segane. Me tahame, et koer erutuks. Pane ta seda mängu nautima. Õpeta talle, et sinuga koostööle pühendumine, kui sa ütled OLED VALMIS, paneb toredad asjad juhtuma.


Seda instinkti arendamise harjutust võib teha märksõna laadimise ajal. Võid seda teha 5 või 10 korda järjest ning seejärel pane koer ära.


See toimib sama moodi, nagu märksõna laadimine õpetab koerale, et märksõna tähendab preemiat. See õpetab ka koerale, et meiega tegelema hakkamisega on ta koolitanud meid talle preemiat andma.


Suuline kiitus peale preemiat

Märksõnadega koolitamises ütleme küll JESS vaid ühe korra ning anname selle järel preemia, kuid võime kasutada suulist kiitust premeerimise ajal ja peale seda. Mõned koolitajad peavad oma koera ohtralt kiitma, et koera koolitusse haarata.


Eriti algajad koolitajad peavad õppima, kuidas seda tööd mänguks muuta. Nad peavad kõlama erutunult küsides koeralt, kas ta on valmis, õnneliku hääletooniga ütlema märksõna ning kiitma koera siiralt ja ülevoolavalt peale käitumise markeerimist. Mida innukamaks ja erutunumaks sa ise lähed, seda erutunum on ka koer. See on väga tähtis ning õpitav oskus ja algajatel koolitajatel on sellega tihti raskusi.


Kui algajad koolitajad tööd alustavad, ujutatakse nad üle asjadega, mida tuleb meeles pidada. Nad peavad valima käitumise, mida markeerida, siis seda markeerima, sirutama käe maiusekotini, andma koerale maiuse ning enamasti lihtsalt jätavadki asja nii. Nad käituvad, nagu koerale ulatatud maiusetükist piisaks täielikult. Kuid paljude koerte jaoks ei ole see siiski piisav. Kõrge instinktiga koerte koolitamisel on see aktsepteeritav kuid keskmise või madala instinktiga koerte puhul ei ole sellest küllalt.


Kui keskmise või madala instinktiga koera sellise koolitamise juures tekivad segajad, lõpetab koer proovimise sootuks. Sellistel koertel hakkab igav, nad ei pinguta omanikuga koostöö tegemiseks, lülitavad end lihtsalt välja ja omanik ei oska muud teha, kui seista ja mõelda, mida nüüd teha. Nad tunnevad halvasti, sest tahavad koera tööle saada, kuid ei tea, mida teha.


Kui midagi sellist juhtub, peavad nad töö pidutsemiseks muutma. Koolitaja peab käituma, nagu tal oleks tohutult lõbus. Ta peaks liikuma selg ees koera juurest ära ja kutsuval toonil ütlema koera nime (ära kutsu teda käsuga enda juurde- märksõnadega töö juures me käsusõnu ei kasuta). Kui see ei mõju, pane koer ära. Võta aeg maha. Las ta istub oma puuris ja igavleb.


Muuda maiuse andmine sündmuseks

Kui sa koerale maiust annad, tee seda nii, et see muutub koera jaoks sündmuseks. Sunni ta jalgu liigutama. Kui see tähendab, et pead peale markeerimist koera premeerides temast eemale taganema, siis seda teegi. Kui see tähendab, et pead maiuse koerast eemale põrandale viskama nagu mänguasja, siis tee nii. Kui see tähendab, et pead koerast eemale pöörama ja laskma tal maiust kätte saamiseks taga ajada, siis tee seda.


Maiuse andmise peoks muutmine tõstab instinkti ja koostöövalmidust. Toiduga koolitamise DVDl on selle näitamisele päris palju aega pühendatud. Koolitajad, kes peale markeerimist lihtsalt koerale maiuse ulatavad, ei saa märksõnadega koolitusest täit kasu.


Kontrolli oma ärevust

On väga levinud, et inimene muutub koera koolitades närviliseks. Seda juhtub eriti palju siis, kui koolitatakse teiste inimeste juuresolekul.


Need, kes kipuvad äravaks muutuma, peaks õppima lõdvestuma ja oma närvilisust kontrolli all hoidma.

Koer tunnetab seda, et sa oled vihane. Samuti teavad nad, kui sa oled närviline. Kui tema karjajuht on närvis, tundub koerale, et midagi on valesti. Kui karjajuht on närviline, arvab koer, et ta peab valvel olema. Kui koer on närviline aeglustub õppimine.


Niisiis, kui sa oled loomu poolest närviline, pead oma koera ja tema koolituse pärast harjutama selle kontrollimist. Hinga sügavalt sisse. Tee paus. Mediteeri. Proovi mõttes plaanitud harjutused läbi teha. Filmi oma trenni. Juba ainuüksi filmiva kaamera juuresolek teeb inimesed närviliseks. See aitab sul lõdvestuda.


Põhimõte seisneb selles, et kui sa tahad, et su koer end emotsionaalselt kontrolliks, pead sa ise sedasama suutma.


Ma tooks paralleeli ratsutajatega. Hobune teab, kui sa olen närviline. Närvilised ratsanikud on need, kes lõpetavad istuli maas.


Segajate lisamine ja impulsside kontrollimine

Koerte koolitamisega tutvust tegevad inimesed õpivad kiiresti, kui kergelt koer end segajatest mõjutada laseb ning ei täida õpitud käsku. Tihti leiavad nad, et koer töötab kodus suurepäraselt, kuid unustab kõik minnes trenni, kus on teised koerad või kui koer viiakse võõrasse keskkonda.


Koolitusse segajate lisamisest võiks kirjutada raamatu. See on kindlasti väljaspool seda, mida ma püüan siin selgitada peale selle, kuidas segajad mõjutavad märksõnadega koolitamist.


Algajad koerakoolitad peavad aru saama, et koerad ei õpi segajatega keskkonnas nii kiiresti. Tegelikult paljud isegi ei proovi koostööd teha.


Mida paremini koer konkreetse käitumise selgeks saab, seda suuremate segajatega keskkonda võib selle harjutuse sooritamist viia. Segaja võib olla lihtsalt koerale selja keeramine ISTU käsu andmise ajal. Põlvitades koera istuma käskimine on segaja koerale, kes on õppinud istuma, kui sa annad käsku seistes tema ees. Sama käsu andmisel teise tuppa minek on koera jaoks suur segaja.


Kui oled kindlaks teinud selle, milline segaja keskkonnas koera mõjutab, võib sellest meetrine eemaldumine olla piisav, et aidata koeral sellest üle saada. Koertel on oma „mull” või mugavustsoon, mis on igal koeral erinev. Läbi kogemuste ja harjutamise mitmete trennide jooksul võimalik koera mulli vähendada. Enamasti tuleb seda teha järk-järgult. Kui ühe koera jaoks on vaja konkreetsest segajast olla 50 meetri kaugusel, võib teine koer samast segajast 10 meetrit eemal probleemideta töötada.


Vaata mind” käsklus on väga tõhus vahend juhul, kui miski koera segab. Kui me käsime koeral meid vaadata, siis ootame, et ta vaataks silma. Kui segajad hakkavad koera häirima, anname lihtsalt „vaata mind” käsu mis paneb koera meile otsa vaatama. See on tihti piisav, et lõpetada koera keskendumine segajale. Kui koer meile otsa vaatab, saame anda teisi käsklusi. Räägime sellest, kuidas „vaata mind” käsklust õpetatakse, artikli signaale käsitlevas osas.


See on koolituse osa, mida paljud nimetavad kinnistamiseks. Pidage meeles, et märksõnadega koolitamise juures on rohkem vigade tegemise võimaldamist ja vähem koera millelegi sundimist. Kui keegi kasutab terminit „impulsside kontroll” siis viitab ta sellele, et koer õpib ennast kontrollima ja tegema õige valiku.


Vanakooli koolituses käivad segajad ja karistus käsikäes. Selle all ma mõtlen seda, et koerale antakse uute segajate juuresolekul käsklus. Kui ta eksib (sest segajad häirisid teda), siis teda korrigeeritakse.


Märksõnadega koolitamisel toimub see teisiti. Kui koer märksõnadega koolituses segajatest häirituna ei täida käsku, siis ta lihtsalt jääb preemiast ilma ja tal lastakse harjutus uuesti teha või pannakse ta ära.


Oluline asi, mida segajate ja õppimise juures tuleb meeles pidada, on see, et lisatakse või muudetakse ainult ühte asja korraga. Selle all ma mõtlen seda, et me ei tõsta segajate taset samal ajal, kui suurendame harjutuse raskust. See on väga oluline.


Kas peaks kasutama märksõna või klikkerit?

Koerad võivad õppida töötama nii märksõna kui ka klikkeri heliga. Meie õpetame oma koertele mõlemat.

Tavakoolituses eelistan märksõna klikkerile. Ma tean, et ma saan alati JESS öelda. Tean ka seda, et mul ei ole alati klikkerit kaasas. Lisaks saan öelda JESS palju valjemini, kui klikk kõlab. Koolituse keerukamaks minemisel aitab JESS mul käitumist markeerida oluliselt kaugemalt, kui klikker seda võimaldab.


Lisaks sellele on koolitajal oma kätega lisaks klikkeri hoidmisele vaja veel mitmeid asju teha. Ta peab tihti hoidma rihma, tal on maiused või mänguasjad ning mõnikord ta tahab koera silitada ja patsutada. Võibolla on ka hantel käes. Sinna ei ole vaja veel klikkerit lisada.


Kui koolitaja tegeleb mõnega paljudest koeraspordialadest, arvan ma, et ta ei peaks klikkerit kasutama. Võtame näiteks agility seminari, kus on viis koolitajat, kes kasutavad klikkerit. Võin garanteerida, et teise koolitaja klikkeri heli segab sinu koera. Koer ei aja sinu JESSi kellegi teise omaga segamini.

Kui sa valid JESS sõna kasutamise, on oluline õppida JESS ütlema iga kord ühtemoodi. Ära lisa rõhku või muuda hääletooni. See peab iga kord ühtemoodi kõlama.


Muutes sõna hääldust, muutub tihti koera arusaam sellest, mida sa tema arvates tahad talle öelda. Ei tohi unustada, kui tundlikud koerad on. Nad märkavad väga kerget kehakeelt ja päris kindlasti panevad tähele seda, kuidas sa JESS ütled.


Kui mingi probleemiga tegelemine tekitab meis stressi ning see kajastub meie hääletoonis, tuleks minna tagasi klikkeri kasutamise juurde. Klikkeril ei ole emotsioone.


Samuti inimesed, kes erutuvad kergesti ning ei suuda hääletooni samasugusena hoida, peaksid klikkerit kasutama.


Sihtmärgile suunamine

Kuigi märksõnadega koolitust võib kasutada koerale mistahes käitumise õpetamiseks, tuleb millestki alustada ning meile meeldib algust teha sihtmärgile suunamisest. Kasutame sihtmärgiks pulka ja JESSi märksõnana (olenemata sellest, et meie sihtpulgal on sisse ehitatud klikker).


Selle põhimõte on lihtne. Suuna kepi ots endast eemale küljele. Hetkel, mil koer vaatab pulga poole, markeeri ja premeeri koera. Maiuse võib koerale anda pulga otsas oleva pallikese juurest.


Korda seda kuni koer teab, et kui sa pulka üleval hoiad, tuleb selle poole vaadata.


Kui koer teeb sammu pulga poole, markeeri ja premeeri. Siis premeeri kahte sammu ja siis pulga otsa nuusutamist ning lõpuks selle ninaga puudutamist.


Pulga otsa juurde suunamine võib tunduda kasutu tegevusena kuid tegelikult on sel palju kasutusvõimalusi. Võime seda kasutada õpetades koera omale kohale või puuri minema. See võib olla üks osa õpetatavast käitumisahelast, et lõigata koera küüsi või puhastada kõrvu.


Meile meeldib laiendada sihtmärgile suunamist käe puudutamise käskluseks. Sellest saab koera jaoks lõbus mäng aga ka käsklus, mida anname, et suunata koera tähelepanu eemale teistest koertest ja inimestest või kui ta hakkab tegelema millegagi, mida me ei taha, et ta tegeleks.



12 nädalane kutsikas käe puudutamist tegemas

Preemia ajastamine

Et premeerimine oleks võimalikult tulemuslik, peab see toimuma ½ sekundi jooksul peale käitumist, mida tahad kinnistada. Mõned inimesed ütlevad, et preemia peab tulema vähem, kui sekundi jooksul, teised väidavad, et see peaks toimuma 1 ½ sekundiga.


Vaatamata sellele, kui osav sa oled, ei suuda sa järjekindlalt preemiat vähem, kui ½ sekundi jooksul koerani toimetada. Seda võib juhtuda, kuid sa ei suuda seda 100%. Märksõna võimaldab sul käitumist markeerida ja kui koer saab aru, et preemia järgneb märksõnale, võid preemia koerani toimetamiseks võtta mitu sekundit. Selle tulemusena õpib koer märgatavalt kiiremini.


Inimestel, kes märksõnadega ei koolita, seda luksust ei ole. Mida pikemaks nad venitavad aja käitumise ja preemia vahel, seda väiksem on tõenäosus, et koer seostab preemiat antud käitumisega. Kui preemia vaheline aeg pikeneb 2-3 sekundini, on üsna võimalik, et koer seostab preemiaga juba hoopis teist käitumist, kui koolitaja algselt tahtis premeerida.


Selle pärast on märksõna ajastamine nii tähtis ja märksõnadega koolitamine nii tõhus.


Korduste ja kogemuste läbi saab koer kiirelt aru, et kuuldes märksõna saab preemia selle eest, mida ta just tegi. Selle kätte saamine võib paar sekundit aega võtta, kuid ta teab, et preemia on tulemas ning mida ta tegi, et see välja teenida. See saab koera jaoks hästi selgeks.


Märksõnadega koolitamisel ei pea sa tormama koerale preemiat andma. Kui koer saab aru, et peale märksõna tuleb preemia, tekitab kättetoimetamine juba rahulduse. Seda võib võrrelda kenas restoranis söömisega. Vaatamine, kuidas kelner sulle toidu toob ja sinu ette asetab, on osa söömiskogemusest.


See on veelgi tähtsam juhul, kui tegeleme harjutustega kus koer on meist eemal. See annab meile aega mida vajame, et jõuda koerani, anda talle preemia nii, et ta selle juures aru saab, mille eest ta selle sai.


Märksõna ajastamine

Algajad koerakoolitajad peavad õppima ajastama seda, millal koolituse käigus markeerida. Seda on kõige lihtsam teha mõeldes, nagu koer. Teatud viisil teeb koer mälupildi sel hetkel, kui sa markeerid. Nad seostavad preemiat selle vaimse pildiga, mis neile jäi hetkest, mil sa ütlesid JESS.


Visuaalne meetod ajastamise õppimiseks on paluda sõbral digifotokas kaasa ja tulla sinuga koolitusele kaasa. Las ta teeb pildi iga kord, kui ta kuuleb sind JESS ütlemas. Ta ei tohiks keskenduda sellele, mida koer teeb, vaid peaks kuulama ainult sinu häält ning vajutaks nuppu JESSi kuuldes.


Iga kord, kui sa JESS ütled, peab ta päästikule vajutama. See on väga lihtne viis anda hinnangut sellele, mis toimub koera peas kui ta märksõna kuuleb ja mille eest ta enda arvates preemia saab. Tulemused võivad sind üllatada.


Õige oleks markeerida hetkel, mil koer täidab antud koolitustasemes nõutud kriteeriumid.


Näiteks õpetades koerale käe puudutamist, kus koer peab puudutama ninaga sinu kätt, kui sa selle välja sirutad- kui oled juba sammu juures, kus koer peab kätt ninaga puutuma. Õige oleks markeerida just sel hetkel, kui koera nina puutub käe vastu. Mitte 3 või 4 sekundit peale seda.


Õpetades koera istuma- markeerida tuleks hetkel, mil koera tagumik puudutab maad, mitte 2 sekundit hiljem.


Õpetades koerale lamamist on õige aeg markeerida momendil, mil koera kõht puutub vastu maad- mitte siis, kui ta on juba 5 sekundit lamanud.


Markeerides siis, kui koer on juba 5 sekundit lamanud, arvab koer, et teda premeeritakse maas lamamise eest, mitte lamama minemise eest. Halva ajastusega markeerimine lamamise õpetamise juures näeme, et koer muutub üha aeglasemaks, sest ta saab aru, et harjutuse mõte on lamavas asendis püsimises. Nad teavad, et preemia tuleb kunagi tulevikus, mitte siis, kui ta lamamisasendisse jõuab.


Edukas koolitaja teab, et lamama minek ja lamas püsimine on kaks erinevat harjutust mida õpetatakse eraldi. Lamama minemist markeeritakse sõnaga JESS. Lamamas püsimist julgustatakse sõnaga HÄSTI.


Õigesti tehtuna saab koer aru, et lamamisharjutuse tegemisel tuleb preemia kõhu vastu maad saamise eest ning näeme teda kivina langemas. Lamamise aja pikendamisest tuleb juttu hiljem kui arutame sõna HÄSTI kasutamist.




Kahjuks ei tule märksõna ja toidu andmise vahel pausi tegemine inimeste jaoks loomulikult. Iga algaja koolitaja sirutab käe maiuse järele samal hetkel, kui ta ütleb JESS. Iga algaja koolitaja peab õppima märksõna ja käe liigutamise vahele pausi jätma. See on väga lihtne põhimõte, millest aru saada kuid väga keeruline end harjutada selle järgi toimima. Need koolitajad, kes lähenevad sellele, kui õpitavale oskusele, saavad kiiremaid tulemusi.


Oma ajastuse parandamiseks filmi oma trenni ja siis vaata seda. See on väga hea viis oma töö hindamiseks.


Kui pikalt koolitada?

Soovitasin varem ühe trenni pikkuseks 2-3 minutit. Nüüd, kasutades märksõnadega koolitamist, võib hästi motiveeritud koera puhul seda aega pikendada. Kui pikalt, oleneb koerast, koera motivatsioonist ja õpitava keerukusest.


Kui koolitus on lõbus, preemiad piisava väärtusega ja koer ei ole väsinud, võib seda aega pikendada. Lõpptulemuseks on asi oma koera ja tema keskendumisvõime jälgimises.


Erinevate koerte keskendumisvõime on erinev. Nii, nagu koertel kasvab treeninguga instinkt, pikeneb ka aeg, mille jooksul koer on võimeline keskenduma. Et teada saada, mis sinu koera jaoks kõige paremini sobib, pane 20 maiusetükki maiusekotti. Kui need otsa saavad, on trenn läbi. Kui sa kahtled, on alati parem lõpetada treening siis, kui koer tahab veel tegutseda.


Tihti satuvad algajad koolitajad nii hoogu, et tühi maiusekott peab neile meelde tuletama, et on aeg lõpetada. Kogemuste lisandudes ei tohiks sellega enam probleeme tekkida. Nad õpivad ise õige koha peal lõpetama.


Preemia asukoht

Koolituse jooksul on hetki, mil maius tuleks esitada õiges kohas (käe puutumine on hea näide). On ka kordi mil maiuse andmine tuleks teha mida mu sõber Michael Ellis nimetab mini-sündmuseks.


Edukaks märksõnadega koolitajaks saamiseks ei ole vaja selgeks saada ainult õige ajastamine vaid ka see, kuidas preemiat koerale esitada. Algajad koolitajad tihti alahindavad preemia õiget koerale toimetamist ja pakkumist. Preemia õige koht võib aidata kaasa käitumise kiiremale omandamisele.


Preemia õige asukoha tähtsust on ilmselt kõige parem selgitada näite abil.


Kui käe puudutamise õpetamise alguses markeerime koera käe poole vaatamise eest. Maiuse õige koht on selles käes, mille poole koer vaatas.


Teiste sõnadega öeldes sa lihtsalt ei anna koerale maiust. Sa paned selle maiuse sellesse kätte, mida koer just vaatas. Kui koer paneb nina vastu kätt, markeerid selle ning paneb maiuse sellesse kätte, kuhu vastu koera nina puutus.


Pannes maiuse markeeritud käe peopessa ja lastes koeral selle sealt võtta, saab koer käitumise ja preemia seosest väga kiirelt aru.


Seda nimetatakse preemia õigeks esituseks. Kui preemia on õiges kohas, kiireneb õppimisprotsess.


Teine näide õigest preemia esitusest on kohakäskluse õpetamine, kui sa tahad õpetada oma pessa minekut või puutematti puudutaks. Õppeprotsessi esimeses osas markeeritakse, kui koer vaatab pesa või puutemati poole ning pannakse maius pessa või matile.


Töötades näiteks kontakti ja koostöö kallal võib olla õige maiuse esitus peale markeeriist olla visata toit mööda põrandat ja lasta koeral seda taga ajada nagu palli. Või markeerida pilgukontakti ja siis keerata lastes koeral maiuse saamiseks seda hoidvat kätt taga ajada. Pannes maiuse esitamiseks liikuma, tõstad koeral instinkti.

Kuidas ja millal seda teha on detailselt lahti seletatud minu DVDl "Koerte toiduga koolitamise jõud."


Pilt demonstreerib kuidas pakkuda oma kätt koerale (ilma käsuta), et algatada käe puutumise õpetamist

Kuidas anda koerale maiust ilma hammustada saamata

Just nagu maiuse andmise asukoht on oluline, on tähtis ka see, kuidas sa koerale maiuse annad. Tihti tehakse see viga, et suure isuga koerale antakse maiust sõrmeotstega hoides. Kui me üritame vältida veriseid ville ja verevalumites sõrmeküüsi, on see viga.

Mõnede koerte jaoks on toidu õrn võtmine loomulik. Mõnedele koertele saab õpetada toitu õrnalt võtma. Ning on koeri, kes on nii aplad, et sõrmede teele jäämine ei ole nende jaoks eriline mure. Õige viis koerale maiust pakkuda on teha seda avatud peopesast.

Hoiame maiust avatud peopesas hoides seda pöidla ja nimetissõrme alumise külje vahel. Selliselt hoides on lihtne lasta maius lahti ja veeretada see peopessa kuskohast koer selle võtta saab. Koerale nii maiust andes ei saa ta hammustada.

Õige moodus maiuse hoidmiseks- pöidlaotsa ja nimetissõrme alumise külje vahel

Kasuta märksõnadega koolitamisel pehmeid maiuseid- need lähevad kiiresti alla ja neid on lihtne süüa. 
Kõvasid maiuseid koerad tihti närivad.

Ebaõige viis koerale maiust anda. 
Nii hammustavad aplad koerad sõrmi.

...jätkub.




 




Originaalartikkel


See artikkel on tõlgitud ja avaldatud autori loal. Artikli või selle osa avaldamine autori loata on keelatud.

Viimased uudised 20. juuni - MEIL ON KUTSIKAD!