Korrigeerimise teooria koerte koolitamisel

Üks enim vääriti mõistetud koerte koolitamise osi nii algajate kui niinimetatud professionaalide juures, on kuidas ja millal koera karistada. Korrigeerimise mitte mõistmine on põhjus, miks paljudel inimestel on koerte koolitamisel probleeme. 


Kahjuks on viimase 20-25 aasta jooksul koerte koolitamisel hakatud propageerima ainult motivatsioonil põhinevat koolitust. Need eksitavad meetodid ei kasuta korrigeerimist. Inimesed, kes nende meetodite levikule kaasa aitavad, teevad koerte koolitamise kunstile tõelise karuteene.


Kui värsked koeraomanikud õpivad koera koolitama, arvavad nad, et karistus on: suuline noomimine, tõmme rihmast või koera panemine magamistuppa kinni, kui ta ebasobivalt käitub. Mõne koera jaoks on see piisav, kuid koolitaja jaoks, kes tahab oma koeraga jõuda koolituse kõrgemate astmeteni, ei ole sellest küllalt.


Vale karistamise viis või valesti ajastatud karistus või isegi karistuse puudumine tekitab probleeme. See artikkel uurib koerte koolitamisel kasutatavaid karistusi.


Ma loodan, et saades aru erinevate korrigeerimise viiside teooriast, saavad koeraomanikest paremad koolitajad.


Koerte korrigeerimise ja sunniga koolitamise vahel on suur erinevus. Selle artikli jooksul saate aru ka sellest, et ma ei ole ka koerte sunniga õpetamise pooldaja. Kuid mõistate ehk ka seda, et kui koolitamise jooksul korrigeerimist eirata või kasutada vale karistust valel ajal, võib see viia koolituses tagasi ja rikkuda sinu ja koera vahelist suhet.


Karistustest aru saamiseks tuleks uurida eesmärke, mida erinevad koolitajad oma koerte koolitamisel seavad.

Mõned koolitajad järgivad põhimõtet „eesmärk pühendab abinõu.“ Need inimesed kasutavad koerte koolitamisel väga palju sundi. See on paljude professionaalsete koolitajate lähenemine. Need inimesed peavad lühikese ajaga saavutama päris palju või nad ei teeni piisavalt raha, et kliendi koerale pühendatud aega õigustada. Ma ei poolda koerte sunniga treenimist ja selle pärast ei poolda ma ka koerte professionaalsete koolitajate juurde saatmist.


Õige viis professionalsete koolitajate kasutamiseks on see, et omanik läheb koos koeraga treeneri juurde ning töötatakse koos. Nii on omanik koera eeskostja, kes jälgib, et koera ei kohelda sunniga koolitamise läbi julmalt.


Minu esimene eesmärk koera koolitamisel on luua usalduslik suhe ja kui see on saavutatud, siis minu häälkäskluste täitmine. Koolitamise „usalduse faasis“ õpib koer, et ma olen õiglane aga range. Koer näeb, et ma kohtlen teda austusega ja ootan temalt enda austamist. Enne kõike õpib ta, et ma olen järjekindel ja kui ma esitan oma soovi siis ta peab seda ka täitma. Saate paremini aru minu lähenemisele koerte koolitamisel, kui loete artiklit, mille kirjutasin oma koerte koolitamise põhimõtetest.


Mõned inimesed ajavad segadusse suhte koeraga ja millegi, mida ma tahan usalduseks nimetada. Paljud tõlgendavad suhet, kui armastusel põhinevat ja seda ma oma koeraga ei otsi. Koer võib mind armastada mind austamata. Mul ei saa olla koeraga suhet ilma, et ta mind austaks ja armastaks.

Koera austuse ära teenimine ei käi üleöö. Usalduse faas võib võtta aega kuid. DVDl „Instinkti ja keskendumise ehitamine“ on kirjeldatud seda koolituse faasi.


Korrigeerimine vs. sunniga koolitamine

On vahe, kas koera korrigeeritakse normaalse koolituse ajal või sunnitakse teda käsklust täitma. Selles artiklis seletan mõlemaid.


Kuigi ma ei poolda koerte sunniga koolitamist, saan ma sellest aru. Kahjuks olen oma karjääri jooksul sunniga õpetamist kasutanud ja praegu kahetsen seda. Võib-olla oma väiksel moel on see artikkel vabandus minu kunagistele koertele, kes väärisid paremat, kui ma neile pakkusin.


Siin artiklis on toodud mitmeid viise, mida kasutatakse, et koera sundida käsklust täitma, olen need kirja pannud vaid selleks, et lugejad tunneksid need võtted ära nähes neid kohalikus kuulekuse trennis või palgates professionaalse koolitaja mingit probleemi lahendama ja ta kasutab liiga palju jõudu.


Ma loodan, et koolitajad lahkuvad sellistest kohtadest teades, et on parem moodus.


Ametlik kuulekus vs. karjakäitumine

Esimese asjana uurime erinevusi karistuste vahel, mida kasutatakse kuulekuse elementide õpetamisel ja sobimatu karjakäitumise puhul.


Kui teil on mu Algkuulekus koertele“ DVD olete kuulnud mind ütlemas, et „kuulekuse elementide õpetamisel ei tohi koera kunagi karistada, kui te ei ole täiesti kindlad, et koer teab käskluse tähendust ja keeldub seda täitmast.“ Koerte koolitamisel ei ole palju reegleid, kuid see on üks neist.


Kuid koera tuleks korrigeerida sobimatu käitumise eest karjakäitumises ka siis, kui koerale ei ole teisiti käitumist õpetatud. Koerad mõistavad karjasuhteid instinktiivselt. Seletan ka seda artiklis põhjalikumalt.


Kutsikad ja karistus- karjakäitumise algus

Kutsikas õpib oma ema austama juba päris alguses. Sealt saab alguse kutsika arusaam karjajuhist ja karjas kehtivast hierarhiast.


Kui kutsikad on 3,5 kuni 5 nädalat vanad, hakkavad paljud emad urisema, kui kutsikas nende toidule lähedale läheb. Nende peale urisedes või isegi näksates õpetab ta neile austust. Ka pesakonnakaaslased hammustavad mängides üksteist. Selline mängupuremine seab paika hierarhia karjas. Tugevamad liikmed hammustavad ja võitlevad tugevamalt, kui madalama astme kutsikad.


Kui kutsikas viiakse inimestekesksesse keskkonda, eeldavad nad, et elu jätkub samuti, kui pesakonnas. Selle pärast kutsikad hammustavad käsi, sokke, jalgu ja lapsi. Nad mängivad nagu nad on pesakonnakaaslastega harjunud tegema. See mäng on ühtlasi katsetamine, millisel positsioonil kutsikas karjas on. Nad teevad seda ainsal viisil, kuidas oskavad- kehahoiaku, hääle (haukumise ja urisemisega) ja oma suuga haarates ja hammustades.


Kui omanik korrigeerib sellist käitumist, tunnistab kutsikas teda, kui karjajuhti. Just nagu kutsikas tunnistas ema ülemvõimu, kui ta urises või näksas toidukausile liiga lähedale tulemise eest.


Ei ole keeruline korrigeerida kutsikat mänguhammustamise eest. Keeruline on aga algaja koeraomaniku jaoks osata korrigeerida õige tugevusega, et see kutsika iseloomu püsivalt ei kahjustaks. Need omanikud ei mõista, kui kergelt on võimalik liiga tugeva karistusega kutsikale tekitada püsivad iseloomukahjustused. Üks karm karistus võib jätta pehme kutsika käitumisele eluaegse jälje.

15 aastat tagasi, kui ma kasvatasin tõsiselt tugevaid kutsikaid, kirjutasin artikli „Kuidas õpetada kutsikale „EI“ tähendust.“ Selles soovitan haarata kutsikas (kui ta hammustas sind või pereliiget) turjast ja raputada, kuni ta kiunub. See nõuanne oli vale. See mõjus minu kutsikate juures, sest nad olid tugeva iseloomuga ja taastusid karistusest (ja koolitaja vigadest) kiiresti. Pehme loomuga kutsikatel võivad sellise käitumise tagajärjel tekkida tõsised probleemid.


Täna soovitan selles olukorras enamike (mitte kõikide) kutsikate puhul karmilt haarata turjast või mõlemalt poolt põsenahast ning tugevalt hoides vaadata talle silma ja hoiatada „Lõpeta ära!“ Võib ka uriseda, kuni ta allub (nagu nende ema tegi).


Kutsikat karjumiseni raputades hirmutate ta ära ja see ei aita kuidagi kaasa teievahelise suhte tekkimisele.


Karjakäitumine

Mis täpselt on karjakäitumine?

  1. Kui koer hüppab sinu najale ja/või „kargutab“
  2. Kui koer tormab sinust mööda, et enne sind uksest välja saada. Karja juht läheb ustest ja väravatest välja eespool.
  3. Kui koer haugub pööraselt teise koera peale, on tegemist karjakäitumisega.
  4. Kui koer veab omanikku jalutuskäigul mööda tänavat. Karjajuht liigub eespool.
  5. Kui koer üritab teise koeraga kakelda. Karja liider otsustab, millal ja kellega võidelda.
  6. Kui koer uriseb, kui sa püüad teda liikuma sundida, et minna ise diivanile, tugitooli või voodisse. See on karjakäitumine ja sellega tuleb tegeleda.
  7. Kui koer uriseb su peale, kui sa segad teda temast mööda minnes, on probleem karjasuhetes.

See on nimekiri vaid mõnedest levinumatest karjakäitumise väljendustest. Need on näited karjakäitumisest, mida tuleb korrigeerida kuigi omanik ei ole neid kunagi koerale õpetanud. Tegeleme karjakäitumise karistustega artikli lõpupoole.


Niisiis, kui ei tohi koera karistada mitte tulemise eest, kuni ta ei ole selgeks saanud käsklust „Siia,“ võib õigustatult karistada teda sõnaliselt või rihmatõmbega, kui ta eksib karjareeglite vastu.


Siin ei tohi olla vääriti mõistmist. Ametliku kuulekuse elementide õpetamine hõlmab koerale selgeks tegemist, mida tähendavad käsklused Istu, Siia, Lama või Koht. Nende käskude mittetäitmise eest ei tohi koera karistada enne, kui on 100% kindel, et koer mõistab, mida tal kästakse teha.


Treeningrihmad

Et korrigeerimist õigesti mõista, tuleb kõigepealt teada milliseid vaheneid karistamisel kasutatakse. Korrigeeritakse suuliselt või rihmaga.


Definitsiooni järgi ei ole tegemist koolitusrihmaga, kui sellega ei saa koera korrigeerida.


Mulle tundub, et tänapäeval on koolitusrihmade osas palju vääriti mõistmisi. Minu jaoks on vaid 4 sorti kaelarihmu, mida koolituses kasutada.

  1. Tavaline nahast või nailonist lame kaelarihm.
  2. Ogadega kett
  3. Domineeriva koera kaelarihm
  4. Distantskoolituse rihm (elektririhm).

Mõned pehme iseloomuga koerad ei vajagi enamat, kui korrigeerimist tavalise kaelarihmaga (viitan oma artiklis pehmetele ja kõvadele koertele). Tegelikult vajavad paljud pehmed koerad vaid suulist korrigeerimist, et panna neid mööda maad roomama.


Kui pehmeloomuliste koerte omanikud saavad aru oma koera temperamendist, on neid koeri lihtne koolitada. Kahjuks ei oska paljud uued koolitajad koera iseloomuomadusi ära tunda mis põhjustab liigset karistamist. Selle tulemusena tekivad närvilised ebakindlad koerad, kes pissivad alandlikult või üritavad end agressiivsust üles näidates kaitsta.


Ogadega kett vs. poov kett

Tehes kindlaks, millist ketti oleks vaja koera koolitamisel kasutada, on vaja alguses natuke katsetada. Mina soovitan alati alustada tavalise kaelarihmaga.


Kui suuline korrigeerimine, millele järgneb 5 astme rihmakaristus, ei anna soovitud tulemusi, on aeg ogadega keti kasutamiseks. (Seletan korrigeerimise astmeid hiljem selles artiklis.)


Olen kirjutanud põhjaliku artikli sellest, „Kuidas paigaldada ogadega ketti.“


Oluline on meeles pidada, et ogadega ketiga ei karistada sama tugevusega, kui tavalise kaelarihma kasutamisel. Ogadega kett on nagu roolivõim koertele. Kui kasutasite tavalise kaelarihmaga 5 või 6 karistamise astet, tuleb ogadega ketti kasutama hakates kasutada vaid 2 või 3 astme korrigeerimist. See on üks ogadega keti kasutamise eeliseid- ei ole vaja sama tulemuse saamiseks kasutada nii palju jõudu.


Ainus erand, mille puhul ei ole ogadega kett parem vahend poovast ketist, on töötades dominantsete ja agressiivsete koertega.


Minu kogemuste kohaselt võib ogadega keti kasutamine dominantse või agressiivse koera puhul põhjustada üleliigset erutumist mille tulemusena võib koer agressiooni koolitajale suunata.

Dominantse koera rihm (mis on kohandatud nailonist poov rihm) töötab selliste koerte puhul palju paremini, sest see kahandab instinkti koera liigselt erutamata.


Ma ei soovita mitte kunagi poovaid metallist kette tavaliseks koolitamiseks. Nende tööpõhimõte kuulekuse koolitamisel (pidevalt rihmast ja kaelarihmast tõmmates) tekitab pikemas perspektiivis vigastusi koera kaelalihastele.


Vigastused tekitavad selles kohas, kus kett läbi rõnga libiseb. Kogu korrigeerimise jõud läheb ühte punkti samas, kui ogadega keti puhul see jaguneb ühtlaselt kogu kaela ümber. Seda on näidanud Saksamaal tehtud lahangud koertel, kelle elu jooksul on kasutatud vaid poovat ketti vs. ogadega ketti.


Pearihmad

Viimase 10-15 aastaga on pearihmad Suurbritanniast kõikjale levinud. Mulle isiklikult need ei meeldi. Koera pilgu suunamine ei ole karistus. Ma olen ilmselt piisavalt vanakooli inimene, et mina ootan rohkemat. Neile, kes soovivad seda kasutada, ma paigutaks selle tavaliste kaelarihmadega ühte kategooriasse.


Korrigeerimise tüübid

Nimetan erinevad karistuse tüübid, mida ma kasutan ja siis kirjeldan igat tüüpi täpsemalt.

  1. Suuline korrigeerimine
  2. Viivitusega korrigeerimine
  3. Automaatne korrigeerimine
  4. Vältimiskoolitus
  5. Korrigeerimine, mis langetab instinkti
  6. Korrigeerimine, mis tõstab instinkti
  7. Tugevnev korrigeerimine
  8. Vältiv korrigeerimine
  9. Põgenemise korrigeerimine
  10. Karjakäitumise korrigeerimine

Suuline korrigeerimine

Minu arvates on suuline karistus üks tugevamaid vahendeid mis üks koolitaja saab oma koolituskavas välja töötada. See on samas ka üks tihedamini valesti kasutatavaid ja mõistetuid korrigeerimise vorme koerte koolituses.


Käskluse „EI“ kasutamine koeraga suhtlemisel võib olla vahend käitumise kujundamisel õppimise faasis. Lisaks sellele võib sellest saada jõuline karistus, mida koer austab ja kuulab.


Selle kasutamist alustades tuleb selle tähendus kõigepealt koerale selgeks teha. Kui see on tehtud, saab koolitaja EI öeldes hääletooni muutusega anda koerale õppimisfaasis infot selle kohta, et temalt oodatakse midagi muud.


Las ma kõigepealt seletan, mis on minu arvates suuline korrigeerimine. Ilma, et koolitaja tunduks pahane, öeldud range (mitte kõvasti või tigedalt) EI. Tooni kontrollimine on väga oluline. Iga kord samamoodi EI öeldes oled õigel teel.


Inimesed, kes tõstavad häält või kasutavad kurja tooni või kordavad EI käsklust tooni intensiivust tõstes, teevad selliselt toimides vea. Nad õpetavad koerale, et nad võivad käsu täitmisega oodata, kuni koolitaja tõeliselt pahaselt kõlab. Nad muudavad EI hoiatuseks, mitte korrigeerimiseks.


Minu eesmärk koolituses on panna koer minu häälele kuuletuma. Tahan kasutada oma häält tema korrigeerimiseks. Selle saavutamiseks annan ALATI suulise mõjutuse enne rihmast korrigeerimist või distantsrihma mõjutust.


Tegevus toimub sellises järjekorras

  1. Annan kuulekuskäsu millele koer ei allu või näitab koer välja sobimatut karjakäitumist ja teda on vaja korrigeerida.
  2. Annan häälkäskluse „EI“
  3. Sellele järgneb tõmme rihmast (või mõjutus distantsrihmast) 1,5 sekundit hiljem. Korrigeerimise tugevus on vastavuses koera iseloomu ja segajate tasemega.

Eesmärk on koerale selgeks teha, et asjade selline järjekord kehtib ALATI.


Selle pärast on järjekindlus koolituses on nii tähtis. Kui koer usub, et peale EI käsklust järgneb ALATI korrigeerimine, annab ta endast parima, et end parandades karistust vältida.


Karistuse ajastamine

Et karistus oleks mõjus, peab koer seostama korrigeerimist rikkumisega (sama kehtib ka kiituse kohta). Kui karistus saabub hulk aega peale üleastumist, satub koer segadusse ja koolitamine liigub allamäge.

Rusikareegel on, et korrigeerimine peab järgnema 1,5 sekundi jooksul peale rikkumist.


Ma olen avastanud, et kui koer hakkab aru saama suulisest korrigeerimisest, hakkab ta ka aru saama, et teda koolitatakse. Algajale koolitajale ei pruugi see väga palju tähendada kuid tegelikult on see oluline, sest siis hakkavad enamus koeri üritama aru saada, mida neilt oodatakse. Sel hetkel näeme, et koer ennetab käsklust.


Suulise korrigeerimise järgmine positiivne omadus seisneb selles, et see pikendab koolitaja 1,5 sekundist aega, mille jooksul tuleb rihmast korrigeerida. Kui koer on valmis rihmata koolituse alguses järellohiseva rihmaga töötama, peaks ta teadma juba suulise korrigeerimise tähendust (st. kui koolitaja seda kasutab, saab koer aru, et on midagi valesti teinud).


Ajal, mil koer verbaalsele karistusele õigesti reageerida ei oska ja vajab lisaks korrigeerimist rihmast, võib koolitaja range (mitte kurja) häälega mitu korda EI öelda kuni ta rihmast kinni võtab ja rihmatõmbega koera korrigeerib. Kui seda õigesti teha, saab koer kindlasti aru, mille eest rihmaga antud karistus järgneb ka siis, kui see saabub peale 1,5 sekundit.


Kuidas kasutada EI käsklust koera käitumise positiivseks kujundamiseks

Üks tänuväärsemaid momente koera koolitamise juures on hetk, mil normaalsel häälel öeldud EI paneb koera oma tegevust lõpetama ning sulle otsa vaatama pilgul „Olgu, mida sa tahad, et ma teeks?“


Kui see juhtub, ei ole te mitte ainult jõudnud koolitamises uuele tasemele, vaid olete jõudnud punkti, kus sul on võimalik oma koeraga õppimisfaasi ajal suhelda sellega tema käitumist kujundades.


Sellel hetkel omandab EI lisaks ka teise tähenduse. Seda võib kasutada korrigeerimiseks (tavaliselt näitab toon, millega käsklus on antud, et tegemist on korrigeerimisega) aga lisaks sellele ka koera juhtimiseks tegema mingit tegevust, mida me soovime. Teisel puhul ei ole EI ütlemise toon karm ega järsk vaid käskiv, kuid innustava alatooniga.


Ma võrdlen seda käsu peale haukumise lõpetamise õpetamisega. Selle tõhusaks õpetamiseks õpetavad paljud inimesed koera enne käsu peale haukuma. Kui koer saab aru, mida tähendab käsklus HÄÄL ja käsklus EI, saab need kaks panna kokku EI HÄÄL ja koer saab aru.


Viivitusega korrigeerimine

Olen juba ülal seletanud viivitusega korrigeerimist. See on 1,5 sekundi reegel- korrigeerimine peab tulema kuni 1,5 sekundit peale koerapoolset keeldumist.


Ma usun tugevalt, et tuleb anda koerale võimalus mõelda ja teadlikult käsu täitmisest keelduda enne, kui ma teda korrigeerin.


Ma tahaks siin eksperdina kõlada ja öelda, et karistus peab alati järgnema kuni 1,5 sekundit peale rikkumist aga ma ei saa seda teha. Ma saan öelda, et koolitamise alguses on see nii. Aga kui koera koolitusastme arenedes, võib seda ajavahemikku pisut pikendada, eriti, kui seda kombineerida EI sõnaga.


Mida ma võin täie kindlusega öelda on see, et MITTE ÜHEGI KOERAGA ei saa seda veel pikemaks venitada. Uued koeraomanikud, kes jõuavad koju, et leida vaiba pealt kakahunnik või puruks näritud diivan, on koera karistamisega lootusetult hiljaks jäänud. See olukord on rumala omaniku, mitte jonnaka koera süü. Võib-olla mõlema. Aga kindel on see, et koer oleks pidanud puuris olema.


Minu kuulekuse programmis soovitan alati anda koerale võimalus kuulekas olla enne, kui teda korrigeeritakse. Kuidas muidu peaks koer hakkama üritama karistusest ette jõuda käskluse täitmise kiirust suurendades?


Automaatne korrigeerimine

Mis on automaatne korrigeerimine? Toon näite. Vanakooli koolitamises 25 aastat tagasi koera kõrval käima õpetades tehti sirge peal järsku pööre. Pööramise hetkel korrigeerid koera automaatselt rihmast. Teooria kohaselt korrigeeriti teda, sest ta ei pööranud piisavalt tähelepanu ja läks valesse asendisse.

Põhimõte oli selles, et piisav hulk selliseid automaatseid korrigeerimisi paneb koera hoolikamalt koolitaja liikumist jälgima, et pöördel tema lähedal püsides karistust vältida.


Vaatamata sellele, et teil ei ole omavahelist võimalust suhtlemiseks, et sa saaks enne koerale õpetada, milline on signaal, et kohe hakkab toimuma pööre.


See on väga efektiivne meetod. Kui ma koolitamisega alustasin, kasutasin seda rohkemate koerte peal, kui tahan meelde tuletada. Kuid see on ühtlasi koera suhtes väga ebaõiglane.


Palju parem meetod on motiveerida koera toidu või mänguasja või kiitusega, et ta õpiks kõrvalkõnni ajal koolitaja lähedal püsima.


Automaatne karistus on tänapäeval väga levinud kaitsekoolituses. Kui koer saadetakse paigal seisva varrukamehe juurde ja tahetakse, et ta hauguks (mitte hammustaks), antakse koerale tihti automaatne karistus, kui ta on just varrukameheni jõudmas tuletamaks meelde, et tema töö on haukuda, mitte hammustada.


Minu arvates on see valepidi mõtlemine.


Palju parem on lasta vigadel sisse tulla, anda käsklus EI, millele järgneb korrigeerimine rihmast ja viia koer tagasi harjutuse algusesse andes koerale uue võimaluse teha seda õigesti või teha seda valesti. Kui tema valik on taas teha seda valesti, peab järgnev korrigeerimine olema eelmisest tunduvalt tugevam.

Ma ütlen alati, et koolitaja ülesanne on teha asjad koera jaoks võimalikult lihtsaks. Koeral peab olema võimalus teha vigu. See on oluline osa koolitamisest. Kui koer eksib, tuleb teha tema jaoks hästi selgeks, et ta on valesti teinud. See saavutatakse EI-käskluse ja (vajadusel) rihmast korrigeerimisega.

Automaatne korrigeerimine võib olla selge, kuid on koera suhtes ebaaus ja käib minu põhimõtete vastu.


Vältimiskoolitusel korrigeerimine distantsrihmaga

Kui distantskoolitusrihmad 1970ndatel välja töötati, palkas Tri-Tronic (distantskoolitusrihmade juhtiv tootja) professionaalseid koolitajaid, kes aitaks välja töötada ja reklaamida elektririhmadega koolitamist. Nad tulid välja sellise asjaga, nagu „vältimiskoolitus.“ See treeningmeetod on väga efektiivne ja tänaseni paljude professionaalide poolt kasutatav.


Vältimiskoolitust kasutasid algselt jahikoerte koolitajad kuid aastatega liikus see ka politseikoerte, Schutzhundi ja isegi lemmikute koolitamisse. Koolituse DVD, mis on kaasas Innotek rihmadega, kasutab vältimiskoolituse võtteid.


Ma tahan juba alguses mainida, et kuigi vältimiskoolitus on mõjus, mulle see meetod eriti ei meeldi. Kuid ma püüan neid selgitada.


Kõige lihtsama vältimiskoolituse käigus annab koolitaja käskluse ja samal hetkel annab koerale rihmast mõjutuse. Koer saab pidevaid mõjutusi rihmast kuni ta hakkab käsklusele alluma. Sel hetkel lõpetab koolitaja mõjutuste andmise. Selliselt õpib koer rihmamõjutusi välja lülitama täites antud korralduse. Kui koer hakkab aru saama, täidab ta korraldust veel kiiremini, et mõjutusest ette jõuda.


Vältimiskoolitus on väga sarnane automaatse korrigeerimisega välja arvatud see, et automaatne korrigeerimine tuleb mingil hetkel harjutuse keskel kuid vältimiskoolituses tuleb korrigeerimine samal hetkel, kui antakse käsklus.


On valearvamus, et elektririhmad tekitavad šoki ja teevad koerale valu. Õigesti kasutatuna ei ole see kindlasti nii.


Mina kasutan terminit „mõjutus“ kirjeldamaks rihmast tulevat stimulatsiooni. Mõned inimesed nimetavad seda „šokiks,“ mõned „stimiks.“


1980date alguses õppisin koolitama haukumist ja valvamist aktiveerides koera kaitseinstinkti varrukamehe suhtes. Ta andis järske tõmbeid ogadega ketiga kohe siis, kui koer jõudis varrukamehe ette. Selliste korrigeerimiste ja koera rihmaga kinni hoidmise tagajärjel vahetas koer saagiinstinkti kaitseinstinkti vastu ja hakkas haukuma. Me nimetasime seda „koerale mõjutuste andmiseks.“ Nii jäi termin „mõjutus“ kirjeldama ka distantsrihmast antud stimulatsiooni. [tõlkija: inglise keeles on sõna „mõjutus“ asemel termin „stem“]


Iga koer on erinev ja iga koeraga tuleb läbi viia lühike testiperiood, et kindlaks teha, millist mõjutuse astet kasutada. Lihtsuse mõttes on siin artiklis kirjeldatud neid kui madalat, keskmist ja tugevat (kuigi tegelikkuses on asi sellest märksa keerulisem). Mulle meeldib paindlikkus, mida pakuvad uuemad rihmad, millel on astmed 0st 125ni. See võimaldab väga täpselt määrata õiget tugevust.


Tegelikult enamik inimesi isegi ei tunne mõjutusi, mida kasutatakse „madala astme distantsrihma koolitus“DVDl. Seda kirjeldatakse rohkem kihelusena.


Suurem osa koeri reageerib õigesti (silmapilgutus, maa nuuskimine, sügamine või kerge tõmblus kaelas) rihma kõige madalamale astmele. Selle astmega tulekski koolitamist alustada. Astmed tõusevad, kui tõuseb segajate tase.


Oleme ka avastanud, et mõnede firmade rihmad ei sobi koertele nii hästi, kui teiste firmade omad. Lisaks sellele on mõnede koerte jaoks vajaliku mõjutuse aste kaelarihmal saada olevate astmete vahel. Teiste sõnadega 5 astme mõjutus ei pruugi olla koerale piisav samas, kui 6 aste on liiga tugev.

Terve 2 tunni ja 45 minuti pikkuse distantsrihmadega koolitamise DVD jooksul ei lähe ma kõrgemale, kui keskmise mõjutuseni.


Ma ei ole vältimiskoolituse vastane selle pärast, et nad teeksid koerale haiget. Õigesti kasutatuna ei teegi. Ma ei ole selle koolituse põhimõttega nõus, sest selle järgi karistatakse koera enne, kui tal on olnud võimalus käsku täita. Jõuamegi tagasi selleni, mida ma artikli alguses eesmärkidest rääkisin.

Ma pigem lisaks harjutuse täitmisele kiirust sellega, et ta saab midagi, mis talle meeldib (toit, mänguasi, sikutusmäng või kiitus), mitte sellega, et ta üritab e-rihma mõjutust vältida.


Vältimiskoolitust kasutavad koolitajad ütlevad, et nende eesmärk on  mõjutuse ära jätmine käskluse ja mõjutuse vahelise aja pikendamise teel, kui nad näevad, et koer töötab kiiresti. See ei muuda aga selle koolituse algideed. Minu arvates ei ole see meetod koera suhtes õiglane. Paljud ei nõustu minuga ja see on nende valik.


Minu arvamuse kohaselt tuleks elektririhma kasutada samamoodi, kui tavalist rihma ja kaelarihma. Koer peab läbima harjutuse õppimise faasi (vaadake mu DVDd Algkoolitus koertele). Segajate faasis, kui koer ei allu, sest segajad on liiga tugevad, saab ta suulise karistuse EI millele järgneb mõjutus distantsrihmast. Alguses tehakse seda alati rihma otsas.


Minu eesmärk e-rihmaga ei ole erinev eesmärgist tavalise rihma ja kaelarihmaga. Ma tahan, et koer kuulaks häälkäsklust ja ma tahan, et ta teaks, et suulisele korrigeerimisele järgneb sõnakuulmatuse puhul karistus distantsrihmast ka siis, kui ma füüsiliselt temani ei ulatu. Seda on koeral väga lihtne mõista.


Vältimiskoolitajad ütlevad, et ka nende kasutatav meetod on koera jaoks selge ja neil on õigus. See on koera jaoks selge. Aga see ei aita luua koera ja omaniku vahel head suhet. Kuidas see saakski? Koera korrigeeritakse juba hetkel, mil antakse käsk. Selle pärast nimetan ma vältimiskoolitust vanakooli koolituseks.


Instinkti langetav korrigeerimine

Kui värsked koeraomanikud hakkavad end koerakoolituse kunsti alal harima, õpivad nad, et mõne harjutuse (nt. kõrvalkõnd) jaoks peab koer olema tugevalt instinktis. See tähendab, et koer käitub erutunult, erksalt ja püsib su kõrval püüdes pööret või peatust ennetada. Teised harjutused aga vajavad madalamat instinkti, et koer püsiks rahulikuna- lama, istu, seisa.


Koolitajad peavad õppima, et mõned korrigeerimised võivad motiveerida koera kõrgemasse instinkti samal ajal, kui teistsugune karistamine langetab koera instinktitaset.


Kui koer tuleb püsivusharjutuselt ära, juhtub see tihti liiga kõrge instinkti tõttu. See võib juhtuda teatud segajate pärast. Instinkti langetamiseks peab koolitaja ütlema EI ja tegema tugeva rihmatõmbe. Üks selline tugev korrigeerimine on tihti piisav, et koer rahuneks maha ja alluks. Kui koer ei allu, ei olnud karistus piisavalt tugev.


Instinkti tõstev korrigeerimine

Võib tunduda vastukäivana öelda, et karistus võib koera instinkti tõsta, kuid õigesti toimides on see täiesti võimalik.


Instinkti tõstmiseks tuleb teha järjest korduvaid korrigeerimisi. Kui seda tehakse kõrvalkõnni ajal, toob see koera instinkti üles. Asja sisu seisneb selles, et koera närvid lülitatakse sisse, mis tähendab, et koer erutub, sest koerajuht ütleb EI! EI! EI! Tõmme! Tõmme! Tõmme! rihmast (või mõjutus distantsrihmast). Need madala astme korrigeerimised tõstavad koera erutust. Samuti panevad need korduvad korrigeerimised koera käsku täitma.


On oluline, et need karistused ei oleks tugevad. Kui nad on liiga kõvad, kaotab koer instinkti. Meeles tuleb pidada, et eesmärk on mitmed madala või keskmise astme korrigeerimised, mis koera närvidel mängivad ja koera käsku täitma ajendavad.


Tugevnevad korrigeerimised

Tugevneva karistuse põhimõtet on võimalik kasutada nii tavalise rihma ja kaelarihmaga, kui elektririhmaga.


Tugevnevate korrigeerimiste põhimõttest aru saamiseks, tuleb õigesti mõista, mis astme korrigeerimist koer vajab. Koertel on erinevad iseloomud ja temperament- ei ole kahte ühesugust. Selle pärast peab igat koera indiviidina käsitlema.


Et teha kindlaks, millist korrigeerimise astet antud koera puhul kasutada, võime vaadelda karistusi astmetena 1st 10ni, kus 1 aste on lihtne suuline korrigeerimine ja aste 10 kõige tugevam karistus, mida on võimalik kohaldada.


Näiteks on 10 astme korrigeerimine rihmatõmme, mis koera külili paiskab. Seletuseks tuleb mainida, et 10 astme korrigeerimist kasutatakse harva, nagu kõige kõrgemaid distantsrihma mõjutusi kasutatakse harva.


Tegemaks kindlaks korrigeerimise astet, mida on vaja koera puhul kasutada, tuleb kõigepealt mõelda, milline on koera temperament. Kas tegemist on tugeva või pehme koeraga?


Tugev koer taastub karistusest kiiresti. Tugevad koerad vajavad keskmiste astmete korrigeerimisi. Tugevat koera madala astme karistusega korrale kutsudes ta kas lihtsalt eirab seda või vaatab koerajuhti nagu öeldes „kas see on tõesti parim, mida sa suudad?“


Pehme koer aga ei taastu korrigeerimisest nii kiirelt. Kõrge astme karistuse saanuna ta hakkab vältivalt käituma lamades, töötamisest keeldudes või püüab lausa põgeneda. Pehmed koerad vajavad seega oluliselt madalamate astmete karistusi.


Siin on mõned viisid, kuidas koera tugevust või pehmust hinnata:

  1. Kui koeral on söögiinstinkti, kas ta võtab peale karistada saamist toitu. Kui mitte, oli karistus ilmselt liiga tugev.
  2. Kui koeral on saagiinstinkt, kas ta mängib peale korrigeerimist. Kui mitte, oli karistus liiga karm.
  3. Kas koer jätkab tööd ja täidab käske ka peale korrigeerimist? Kui ei, siis oli karisus tõenäoliselt liiga tugev.

Esimest koera koolitades on koolitajatel keeruline õigesti kindlaks teha, millist karistuse astet oma koera puhul kasutada. Nad peavad katsetama ja meeles pidama, millised on koera reaktsioonid eri astmetele. See saab alguse tehes kindlaks, millist karistuse astet kasutada normaalses segajateta keskkonnas (näiteks köögis või koduaias).


Värsked koerajuhid saavad kiiresti selgeks, et karistuse aste, mis kodus on mõjus, ei tähenda koerale eriti palju, kui ta viiakse parki või jalutuskäigule, kus võõrad koerad aia taga hauguvad.


On tõsiasi, et nagu on erinevaid korrigeerimise astmeid, on ka erinevad segajate tasemed.

Korrigeerimise astmeid tuleks vaadata, kui koolitusvahendeid. Teiste sõnadega 3 astme karistust kasutatakse kindlate rikkumiste puhul ja 6 astme karistust teistsuguste puhul. See võib tunduda ilmselgena, kuid paljud koolitajad arvavad, et korrigeerimine on korrigeerimine on korrigeerimine. Pole ime, et nende koerad käituvad, nagu nende omanik ei meeldiks neile.


Õige korrigeerimise astme kindlaks tegemine on tavaline jätkuv osa koera koolitamisest. Head koerajuhid teevad kindlaks ka oma koera segajate astmed. Neid võib samuti paigutada skaalale 1st 10ni. See ei tähenda, et 10 astme segajad vajavad 10 astme korrigeerimist- see ei ole nii.


Segajate astmed (näide)

  1. Esimese astme segajatega on töö köögis.
  2. Teise astme segajatega on töö koduaias.
  3. Kolmanda astme segajatega on töö koduaias, kui naaber muru niidab.
  4. Neljanda astme segajatega on töö koduaias, kui elukaaslane loobib aias palli.

5.   Kümnenda astme segajad on minnes parki, kus 3-4 koera jooksevad rihmata ümber su koera.


Enamus kuulekuse instruktoreid ütlevad õpilastele „kui koer keeldub täitmast käsku, mille tähendust ta teab ja mõistab, tuleb teda korrigeerida“ ja „kui peale korrigeerimist koer keeldub uuesti käsu täitmisest, ei olnud karistus piisavalt tugev.“


Kuid suur osa instruktoreid ei seleta, kuidas suurendada karistuse tugevust peale seda, kui algne korrigeerimine ebatõhusaks osutus. Suurelt osalt selle pärast, et instruktorid ise ei tea täpselt, kuidas see toimuma peaks.


Esiteks tuleks uurida selle kohta teooriat selle kohta, mida tuleks teha. Kui karjajuht korrigeerib madalama astme karjaliiget, viimane kuuletub, sest ta aktsepteerib oma kohta karjas ega esita juhile väljakutset.


Kui koer keeldub täitmast omaniku poolt antavat selgeks õpitud käsklust, on see kindel märk sellest, et koera ja omaniku suhetes on segadus. Tihti tähendab see, et koer ei austa koerajuhti.


Ma tahan olla koolituses tugevnevates karistustes väga selge.


Kui koer keeldub käsku täitmast, annan suulise korrigeerimise (EI!) koos viivitusega rihmakorrigeerimisega koera temperamendile vastava tugevusega.


Kui koer endiselt käsku ei täida, kordan käsklust ja annan koerale uuesti võimaluse kuuletuda. Kui ta eirab ka teist käsku, on teise korrigeerimise aste palju, palju tugevam. Teiste sõnadega öelduna, kui esimene korrigeerimine oli 4 astmel, on teine juba 8 või 9 astme karistus.


Ma teen väga selgeks, et koer PEAB kuuletuma.


Ei ole õige tõsta karistust 4 astmelt astmele 5 ja sealt siis astmele 6 ja 7 kuni jõutakse astmeni, mis paneb koera käsklust täitma. Ma liigun 4 astmelt kohe edasi astmele 8.


Minu nägemuse kohaselt kui koer teab käsusõna tähendust (on väga suur viga teha seda, kui koer ei mõista täielikult käskluse tähendust), olen ma aus korrigeerides teda esimesel korral normaalsel astmel. Kui ta teisel korral ei kuuletu, on see lugupidamatus minu suhtes ja tähendab, et ta esitab mu juhistaatusele väljakutse. Ma pean tegema väga, väga selgeks, et sellist käitumist ei taluta.


On vana ütlus „üks korralik karistus on parem, kui 1000 näägutavat korrigeerimist.“ Koeraomanikud, kes korrigeerivad oma koeri liiga nõrgalt, peaksid aru saama, et nad näägutavad oma koerte kallal ega tee midagi omavahelise hea suhte ehitamiseks.

On ka viga korrigeerida koera üle, kui algne karistus oli tema temperamendi jaoks liiga tugev, sest see lihtsalt rikub sinu ja koera suhet. Aga tehes töö VÄGA SELGEKS ja olles õigesti hinnanud oma koera temperamendi, instinkti ja segajate suhet, leiad sa, et koer õpib kiiremini ja austab sind, kui karjajuhti, enam. Paljud inimesed arvavad, et karmid karistused panevad koera neid karja liidrina austama, kuid nad eksivad. Sellisel juhul koer teeb, mis talle öeldakse, kuid ei austa omanikku. Tõenäolisem on, et ta kardab omanikku ja käitub, nagu ta vihkaks töö tegemist.

Tugevnevad korrigeerimised distantsrihmaga

Tugevnevate karistuste põhimõtet saab kasutada ka elektririhmadega vältimiskoolituse juures.

Ma kasutan näiteks juurdetulemist ja Dogtra eletririhma. Kui koer keeldub tulemast ja liigub koolitajast eemale. Koolitaja võib anda jätkuvaid korrigeerimisi ja koera eemaldudes aegamisi suurendada nende tugevust.

Koer peab mõistma, et mida kaugemale ta koolitajast liigub, seda tugevamaks muutub mõjutus.

Kui koer pöörab ümber ja hakkab koolitaja poole liikuma, keeratakse mõjutuse tugevust maha vastavalt sellele, kui lähedale koer koolitajale jõuab.

Koera jaoks peab koerajuht olema turvaline koht.

Eelnevalt seletasin, kuidas vältimiskoolitus töötab ja et ma ei ole elektririhmade sellise kasutamise fänn. Selle alla käib ka see tugevnevate korrigeerimistega meetod.

Mina arvan, et koer satub paanikasse ja ei mõtle enam, kui mõjutuse tugevus tema taluvuspiiri ületab. Lisaks sellele on neil rihmadel 10 sekundi pikkune piirang, mis tähendab, et kui koer ei ole 10 sekundi pärast tagasi pöördunud, lülitab rihm end mingiks ajaks välja. Ma arvan, et on liiga suur oht, et rihm lülitub välja valel ajal ja koer õpib valesti käituma.

Vältimiskoolituse instruktorid ütlevad oma õpilastele, et tuleb enne 10 sekundi täitumist sõrm nupult ära võtta ja kohe uuesti vajutada. See tavaliselt ei mõju, sest algajad unustavad selle lihtsalt ära. Õpilaste jaoks on piisavalt keeruline ülesandele keskenduda, rääkimata sekundite lugemisest.

Vältiv korrigeerimine

Mis on vältivad korrigeerimised? Mulle meeldib kasutada kuuma ahju katsumise näidet. See on korrigeerimine, mis on piisavalt ekstreemne, et seda tuleb kasutada vaid korra elus ilma, et see ununeks.

  1. Kui koer sorib prügis, vajab ta vältimiskorrigeerimist.
  2. Kui koer kaevab aias auku, vajab ta vältimiskorrigeerimist.
  3. Kui koer ronib mööblile, vajab ta vältimiskorrigeerimist

Kõige parem viis vältimiskorrigeerimist teha, on distantsrihmaga. Koerajuht võib olla sealsamas või koera nägemisväljast kadunud. Sel ei ole vahet.

Vältimiskorrigeerimist kasutatakse, et sama käitumine enam kunagi ei esineks. Selle tegemiseks me ei ürita koerale optimaalset korrigeerimise astet leida, vaid alustame kõrgelt ja jääme kõrgele. Siinkohal kasutaks ma kõrgeimaid mõjutuse astmeid, mida elektririhm võimaldab.

Alustades prügi näitega, paneks ma alustuseks prügikasti peale ahvatlevaid maiuseid. Koer lastakse sinna ligi ja jälgitakse teda distantsilt. Hetkel, kui ta isegi nuusutab prügi, antakse tugev mõjutus rihmast (pehmetele koertele, kes normaalselt töötavad vaid madalate mõjutuse astmetega, võib kasutada kõrgemaid keskmise astme mõjutusi). Koerajuht ei ütle midagi. Ta ei anna EI käsklust vaid lihtsalt vajutab nuppu ja annab mõjutuse.

Me tahame, et koer hakkaks vältivalt käituma. Me tahame, et talle tunduks, et ta astus prügikasti lähedale minnes miini otsa.

Vältimiskorrigeerimist kasutades on harva vaja rohkem, kui 2-3 trenni, et ta püsiks eemal millest iganes sa soovid, et ta eemale hoiaks. Kord või paar aastas võib teha meeldetuletuseks trenni. Lihtsalt sead koera jaoks üles olukorra kontrollimaks, kas tal on antud olukorras õige käitumine meeles.

Karjakäitumise korrigeerimine

Olen juba seletanud, et kohatu karjakäitumine vajab alati korrigeerimist.

Iga aasta käib kuulekuse trennides sadu tuhandeid koeri. Suurem osa domineerivatest koertest (koertest, kellel on probleeme karjakäitumisega), lõpetavad koertekooli sama domineerivana, kui sinna minnes. Selle põhjuseks on instruktori suutmatus õpilastele karjakäitumise probleemidega hakkama saamist õpetada.

Koera hoidmine mööbli pealt maas, voodist väljas, koera elu igakülgne kontrollimine (lugege artiklit pealkirjaga „Põhialused karjajuhiks saamisel“)  aitab probleemi lahendamisele palju kaasa. Aga mõnikord koerad urisevad, hammustavad või kaklevad. Need koerad vajavad korrigeerimist.

Kirjutan raamatut, mis käsitleb domineerivate/agressiivsete koertega hakkama saamist. See artikkel ei ole nende probleemide lahendamise peensuste väljatoomiseks õige koht. Kuid pean kommenteerima korrigeerimisi, mis on seotud loomadevahelise agressiooniga.

Loomade vaheline agressioon on üks tihedamalt esinevaid probleeme, millega inimesed peavad tegelema.

Selliste probleemidega koerad peavad läbima karjasuhete kehtestamise programmi. Mul on selle kohta väga hea DVD. Kui koer läbib selle programmi ja endiselt käitub agressiivselt, on kaks moodust kuidas karistada koera karja ja staatuse probleemide eest. Võite kasutada domineeriva koera kaelarihma või distantsrihma.

Karistused karjakäitumise probleemide eest

Domineeriva koera kaelarihm on samasugune, nagu nailonist poov kaelarihm. Erinevus seisneb selles, et sellel on lisarõngas, mille külge rihma üks ots karabiiniga kinnitub.

Need rihmad ei ole mõeldud üle koera pea tõmbamiseks vaid need paigaldatakse karabiiniga kinnitades üles kaela ümber lõua taha. Võite vaadata pilte sellest, kuidas see töötab, mu kodulehel.

Mõnede koerte pead on oluliselt suuremad, kui nende kael. Selliste koertega tavalist poovat rihma kasutades on rihm märgatavalt suurem, kui vaja oleks, sest see peab üle koera pea mahtuma. Domineeriva koera rihmaga saame selle kohe õigesse kohta paigaldada ja karabiiniga kinnitada. Selliselt on võimalik koerale kaela panna palju väiksem rihm, mis püsib tihedalt lõua all.

Kui rihm on tihedalt ümber koera kaela, on vaja vaid jalutusrihmast natuke tõmmata, et rihm pingule tõmbuks. Vähem käeliigutusi, kiirem korrigeerimine.

Kui koer näitab üles agressiooni looma või koolitaja vastu, koolitaja (rangel rahulikul moel) ütleb lihtsalt EI ja tõstab koera esijalad maast üles. Selle juures on tähtis olla ise rahulik.

Juhtub see, et rihma pingule tõmbudes võtab see koeralt võimaluse hingata. See ei ole valus aga on koera jaoks üsna mõjuv.

Koolitaja näeb üsna varsti, et koer austab märgatavalt rohkem inimest, kelle võimuses on kontrollida ka tema hingamist, eriti, kui seda tehakse rangelt kuid rahulikult ilma liigsete emotsioonideta. Ma kasutan ütlust „koerad teavad, mida sina tead ja nad teavad seda, mida sina ei tea.“ Tõstes oma koera esijalad urisemise või hammustamiskatse eest maast lahti, saab koer kohe aru, et sina ei ole see, kellega võib nalja teha.

Koerad, kes on dominantseteks muutunud selle tõttu, kuidas omanik nende koos elab (eirates õigeid karjakäitumise reegleid), muutuvad kiiresti kuulekateks lemmikuteks, kes teavad oma kohta karjahierarhias, kui nad näevad, et agressioon lõpeb meeldetuletusega sellest kaelarihmast. Tegelikult kohati see isegi üllatab, kui kiiresti koer lõpetab valesti käitumise.

Kui koer on füüsiliselt omanikus tugevam, ei saa seda rihma kasutada. Vana ütlus „vali oma võitlusi ja ära vali võitlust, mille sa kaotad“ tuleb meelde. Sellisel juhul tuleks kasutada elektririhma. Kui seda kasutatakse koerajuhile suunatud agressiooni või karjakäitumise probleemide puhul, peab koerajuht kindlasti tegema ära kodutöö õppimaks, kuidas seda täpselt teha.

Distantsrihmaga korrigeerimine karjakäitumise probleemide puhul

Kuulekuse elementide õpetamise juures muudame korrigeerimise tugevust vastavalt koera temperamendile. See tähendab, et tugevad ja pehmed koerad saavad erineva astme karistusi vastavalt rikkumisele. See ei kehti loomadele suunatud agressiooni puhul.

Kui koer muutub agressiivseks nähes rihma otsas olles teist koera või muud looma, algab korrigeerimise aste kõrgelt ja jääb sinna mõneks ajaks. Teiste sõnadega öelduna, kui kasutada distantsrihma, antakse koerale tugeva mõjutus astmel, mis tekitab valu ja tekitab koeral vältivat käitumist.

Koera adrenaliinitase tõuseb nähes teist koera. Kui alustatakse liiga nõrga korrigeerimisega, õpivad paljud koerad end sellest läbi võitlema ja korrigeerimist ignoreerima ning jätkavad agressiivset käitumist. Kui koerad õpivad läbi madala astme korrigeerimiste võitlema, õpivad paljud seda tegema ka üha tugevamate mõjutuste suhtes. Olen näinud koeri, keda karistatakse kõige kõrgema astme mõjutusega ja nad käituvad endiselt ebasobivalt.

Samas, kui korrigeerimist alustatakse kõrgetelt astmetelt, õpivad peaaegu kõik koerad vastama ka madalama astme mõjutustele, mis ei tekita valu. Teiste sõnadega ei ole vaja alatiseks kõrgetele astmetele jääda.

On oluline siin välja tuua, et ma räägin antud juhul koerast, kes on rihma otsas. Ma ei räägi distantsrihma kasutamisest koeraga, kes on alustanud kaklust teised koeraga või isegi mitte sellest, kui teine koer tuleb sinu koera juurde ja nad nuusutavad, võtavad sisse kange hoiaku või vaatavad üksteisele otsa. Sellisel hetkel võib koera korrigeerimine alustada kakluse. Mõjutus kakluse ajal võib panna koera veel tugevamini võitlema. Neile tundub, et teine koer on karistuse põhjustaja.

Loo moraal seisneb selles, et tuleb ennast korralikult harida enne, kui hakata distantsrihma kasutama. Mul on selle kohta suurepärane DVD.

Inimesed, kes on kriitilised valu tekitavate karistuste suhtes, peaksid meelde tuletama, et suurem osa koeri, kes ründavad teisi loomi või omanikku, pannakse magama. Selliste koertega ei ole palju valikuid. Läbi õige koolituse kogenud treeneri käe all on võimalik anda neile koertele uus võimalus elule.

Kuigi see artikkel räägib karistamisest, tuleb kindlasti meelde tuletada, et kuulekuse elementide õpetamisel järgneb tihti korrigeerimisele kiitus. Karjakäitumise korrigeerimise puhul ei kiideta peale seda koera kunagi.

Kui koer näitab välja sobimatut karjakäitumist, väljendab ta sellega austuse puudumist sinu, kui kõrgemal astmel oleva karja liikme suhtes.

Kui looduses madalama astme karjaliige käitub sobimatult ja esitab karja juhile väljakutse, järgnevad tõsised tagajärjed- tihti kaklus. Peale kaklust ei keera juht ümber, et sobimatult käitunud karja liikmega armsalt käituda. Nii et ei ole mõtet kõigepealt karistada koera urisemise, näksamise või kaklemise eest ja siis hakata teda kiitma.

Aeg maha

Ma ei olnud aja maha võtmisest kuulnud enne, kui paar aastat tagasi. Minu esimene mulje oli see, et puuris „aeg maha“ ei ole karistus. Tegelikult tegin seda maha ega süvenenud eriti. Taaskord ma eksisin.

Aeg maha võib olla teatud probleemide puhul mõjuv vahend kuid sobimatu teistes olukordades.

Kasvatades kutsikaid, kes võivad aeg-ajalt metsikult käituda, võib puuri panek, kuni ta rahuneb, olla üsna efektiivne.

Kasutades aja maha võtmist pehmete koerte puhul instinktiharjutustes (näiteks agilitys) võib see samuti häid tulemusi anda. Kui koer ei keskendu ülesandele, võib tema mõneks ajaks puuri panek olla piisav teda veenmaks, et omanikuga mängimine on põnevam, kui puuris lebamine. Puuri linaga katmine (kui väljas just väga palav ei ole) suurendab selle mõju.

Kasutades puuri panekut asjade puhul nagu omanikule, teistele inimestele või koertele suunatud agressioon, on see ebaefektiivne ja ebasoovitatav. Sellised probleemid vajavad tõsisemat korrigeerimast.

Mulle saadetakse palju kirju eksiteel olevatelt lemmikloomaomanikelt, kes räägivad, kuidas nende koer uriseb nende endi või laste peale ning selle peale pannakse loom lihtsalt puuri ning arvatakse, et see on piisav karistus. Nad kõik räägivad, kuidas see probleem on süvenenud.

Kahjuks tekitavad need inimesed endale vaid suuremaid probleeme. Need koerad tõstavad enda julgust üha enam sellega, et nad urisevad või näksavad ilma, et sellele järgneks olulisi tagajärgi. Need koerad vajavad tõsist korrigeerimist, mitte puuri.

Sobimatut karistused

Samal ajal, kui on olemas palju sobilike viise koera korrigeerimiseks, on ka selliseid, millest tuleks värsketel koeraomanikel eemale hoida.

Üks suurimaid müüte on koera nina väljaheitesse või loiku surumine, kui ta on häa tuppa teinud. See on vananaiste jutt, mis on ringi liikunud rohkem aastaid, kui ma tean. Kui koeraomanik õpib kuidas koera koolitada, saab ta aru, kui rumal see soovitus on. Ainus, mis on sellega võimalik saavutada, on rikutud suhe koera ja omaniku vahel.

Löömine või peksmine

Koerte koolitamisel ei ole kohta koera löömisel või peksmisel käega, rulli keeratud ajalehega, kärbsepiitsaga vms. Koera löömine teeb ta araks. Agressiivsemate koerte puhul võib see esile kutsuda rünnaku.

Siinkohal tuleks mainida, et on hetki, kus koer teeb midagi ebasoovitavat ega pane koerajuhti tähele, ning siis on koera müksamine tema tähelepanu tagasijuhtimiseks, omal kohal. Seda ei kasutata karistusena vaid tähelepanu uuesti õigesse kohta koondamiseks. Umbes nagu öeldes „Lõpeta ära ja vaata mind.“

Peale selle artikli kirjutamist üks mitmeid koeri omav foorumi liige postitas teemas- „Nende jaoks on see väga lihtne- käitu õigesti või saa peksa.“ Ei ole vaja vist öeldagi, et ei ole mingit põhjust koera peksmiseks. Alati on efektiivsemaid meetmeid kuidas probleemidega hakkama saada.

Kasutu info loomaarstilt

On kurb, kuid tõsi, et loomaarstid ei tea koerte koolitamisest eriti midagi. Oma rohkem kui 45 aasta koerte koolitamise kunsti õppimise jooksul olen kohanud vaid 3 või 4 veterinaari, kes teadsid, kuidas koera koolitada.

Kahjuks lähevad enamus värskeid koeraomanikke uue kutsikaga veterinaari juurde. Nad eeldavad, et loomaarstil on teadmised koerte koolitamisest ja nii nad esitavad oma küsimused neile. Enamikel kordadel on see viga, sest nad saavad valeinformatsiooni.

Veterinaarid hoolitsevad loomade tervise eest, nad ei ole KOERTE KOOLITAJAD. Mu kodulehel on terve nimekiri e-mailidega, kus inimesed on veterinaari käest saanud halba nõu.

Lõpp

Kirjutasin selle artikli, sest ma ei ole kunagi näinud raamatut või artiklit, kus arutatakse korrigeerimise teooriat.

Ma loodan, et siinne informatsioon aitab teil olla oma koerale parem koolitaja. Mitte selle pärast, et on võimalik sundida koera endale alluma, vaid selle pärast, et nüüd saate te aru, kui palju erinevaid karistamise viise koerte koolitamisel on võimalik kasutada. Kui läheb hästi, tunnete ise ära ka sobimatud karistamise moodused, kui neid näete.


Originaalartikkel

 

See artikkel on tõlgitud ja avaldatud autori loal. Artikli või selle osa avaldamine autori loata on keelatud.

Viimased uudised 20. juuni - MEIL ON KUTSIKAD!