Ed Frawley koerakoolituse filosoofia

Minu põhimõtete kogumine selle kohta, kuidas koolitada koeri, on olnud teekond, mis algas 1950ndatel ja jätkub tänapäevani. Ka veel täna midagi uut õppides olen sama erutatud, kui 45 või 50 aastat tagasi. Minu jaoks algas see teekond hobina ja on arenenud minu suurimaks kireks ja tööks, mis lõpeb alles päeval, kui ma suren. 


Koerte koolitamises ei ole midagi salajast või maagilist. Olen selgeks saanud, et hea koolitus ei ole midagi muud, kui loogilised lahendused, mis on rajatud kogemustele ja arusaamisele sellest, kuidas koerad mõtlevad ja suhtlevad (karjasuhted). Kõige olulisem on saada õiged kogemused.


Tuleb veeta vaid paar tundi internetis otsides mõistmaks, et on palju inimesi, kel on vähe kogemusi või põhinevad nende veendumused valesti saadud kogemustel.


Koera koolitus ei pea tingimata algama hetkel, kui sa tood 8 nädala vanuse kutsika (kuigi peaks) või kui su 10 aasta vanune koer hammustab last. Tegelikkuses algab see päeval, kui otsustate saada selgeks, kuidas teie koer mõtleb ja mõistab maailma, milles ta elab. See algab, kui otsustad suhelda oma koeraga viisil, mida te mõlemad austate ja mõistate. See saab alguse, kui võtate vastu otsuse luua tähendusrikka suhte, mis baseerub usaldusel, suhtlusel ja kontrollil.


Kuigi meie perel olid olnud koerad terve mu eluaja, tegin ma otsuse neid tõeliselt mõistma õppida, kui ma käisin keskkoolis. Olin siis 16 aastat vana ja see toimus 1960ndatel aastatel. Mul oli varjupaigast võetud koer King ja ma arvasin, et ta on parim, mis on võimalik.


Käisime iga päev 2 või 3 korda metsas jalutamas ja ta oli mu parim sõber. Ta oli koolitatud alluma käemärkidele ja häälkäsklustele. Ühel hommikul enne kooli, tulime metsast tagasi ja King jooksis kassi taga ajades autoteele. Ta ei allunud mu käskudele peatuda ja tagasi tulla, jooksis Aston Martini ette ja suri. Tänase päevani võin silmad sulgeda ja näha toimunut aegluubis.


See juhtum muutis seda, kuidas ma koerte koolitamist nägin. Otsustasin õppida koeraga suhtlema nii, et koer kuulaks mind igas olukorras, mitte ainult siis, kui tal selleks tuju on.


Selle artikli kirjutasin, et aidata teistelgi koeraomanikel luua uut lähenemist sellele, kuidas nad oma koeraga suhtlevad ja teda koolitavad. Oma väiksel viisil loodan, et see paneb sind mõtlema ja looma enda põhimõtteid selle kohta, kuidas sa oma koera koolitad.


On kolme sorti koerte koolitajaid


On kolm põhilist kategooriat koerte koolitajaid, kelle ma paigutan jooksvale skaalale.


Esimene grupp treenereid palub või ostab oma koeri maiuse või mänguasjaga ära, et ta midagi teeks. Ärge saagi minust valesti aru, mina kasutan samuti koera treenimise juures toitu või mänguasja, kuid ka segajaid ja korrigeerimist. Siin kategoorias oleva inimesed ei kasuta kumbagi. Nad leiavad suurt toetust erinevate sponsorite poolt, sest see väheefektiivne koolitusmeetod tundub poliitiliselt korrektsena.


Probleem seisneb aga selles, et tihtipeale koerad valivad käsu mitte täitmise, sest nad leiavad, et preemia ei ole seda väärt. Neist koertest saavad ülbed, dominantsed ja ebasotsiaalsed agressiivsed loomad. Need on needsamad koerad, kes viiakse kontrollimatutena varjupaika kuigi sellise käitumise tegelik põhjus on koera vale koolitamine.


Skaala teises otsas on teise kategooria koolitajad. Need on inimesed, kes terroriseerivad või sunnivad oma koeri nende tahtmist tegema. (William Koehler- koolitajad). Mina nimetan neid vanakooli „tõmba ja vääna“- koolitajateks.


Nad panevad koerale kaela poova keti ja sunnivad teda kõigeks. Paljud professionaalsed koerte koolitajad kasutavad seda meetodit, sest nende jaoks on aeg raha ja piisavalt suurt jõudu kasutades, võib koera panna tegema ükskõik mida.


Tõmba-vääna koolitajate probleemiks on see, et harva on koolitaja ja koera vahel sõbralik suhe ning pehmemad koerad hoopis kardavad neid. Nad tõmbavad saba jalgevahele või heidavad selili, kui neile käsk antakse. Omanike läheduses ei tundu nad rõõmsad, sest nad ei tea kunagi, millal järgmine hoop tuleb.


Mõlemaisse neisse kategooriatesse kuuluvate koolitajate viga on selles, et nende meetodid loovad ebajärjekindlalt käske täitvaid ja omanikke mitte austavaid koeri. Kui sul ei ole koeraga hea suhe või kui su koer ei tunnista sind karjajuhina, ei saavuta sa kunagi koolituses järjekindlaid tulemusi.


Kolmas koolitajate kategooria on see, kus mina tahan olla. Kolmanda kategooria koolitajad püüavad jääda kahe eelmise äärmuse vahele ja on vastavalt vajadusele valmis ühele või teisele poole kalduma.

Kolmas grupp kasutab toitu, mänguasja või kiitust, et viia läbi õppimisfaas. Kõige efektiivsem motivatsioonil põhinev meetod on märksõnadega koolitamine (minu kirjutatud artikkel selle kohta) See on see aeg, kui koer õpib käskluse tähendust- näiteks saab selgeks, mida tähendab „SIIA.“


Kui koer juba mõistab käsusõna tähendust, lisab koolitusse segajad. Hea näide sellest on see, kui koer on ära õppinud käskluse „LAMA“ kuid peab nüüd õppima jääma lamama kuni koolitaja annab vabastava käsu ning seda ka siis, kui omanik või abiline viskab palli või pillab vorsti koera ette maha.


Kui koer segajate mõjul ei kuuletu käsule, siis kolmanda kategooria koolitajad õpetab koerale, et sõnakuulmatusele järgneb karistus. Selle juures on väga oluline, et koer 100% kindlalt teaks mida temast tahetakse, kuid lihtsalt keeldub seda tegemast.


Koerad on karjaloomad- nad võivad sind armastada, kuid samal ajal mitte austada


Uued koeraomanikud ei mõista alati seda, et koerad on karjaloomad. Neil on sama kaasasündinud tung moodustada ja elada karja keskkonnas, kui huntidel. Karja liikmed otsivad karjasiseselt hierarhiat ja oma positisooni.


Kodukoerad näevad oma perekonda karjana. Kui inimene ei võta enda kanda karjajuhi positsiooni võtab koer selle rolli enda kanda. Nii muutuvad koerad dominantsed.


Enamik käitumisprobleeme tekivad koera keskkonnas kehtivate valede karjasuhete tulemusena. Sellepärast ütlen inimestele, et kuulekuse õpetamine on käitumisprobleemide puhul vaid 25% lahendusest ja ülejäänud 75% tegeleb õige karjahierarhia kehtestamisega.


Koer võib sind armastada, kuid mitte austada. Sa ei suuda MITTE KUNAGI armastada oma koera sind austama. Koeri inimlikustavad omanikud, kes kohtlevad oma koeri nagu inimlapsi, saavad seda väga kiiresti teada.


Rääkides suhetest koertega on armastus ja austus kaks erinevat tunnet.


Austus teenitakse läbi raske töö, kasvatuse ja kogemuste.


Kui minu koer väljendab lugupidamatust, suurendan ma koerale suunatud survet. See tähendab, et ma panen koera rohkem tööle ja kontrollin tema vaba aega kuni ta ilmutab mulle austust, mis on karjajuhile kohane. Liider kontrollib karja liikmeid õiglaselt, kõigutamatult ja järjekindlalt.


Kuidas saavutada austus ja liidristaatus


Kui minu käest küsitakse, kuidas luua koeraga hea suhe, saavutada austus säilitades samal ajal liidripositsioon, siis vastan, et tuleb teha kindlaks, et koer mõistab, et käitume temaga alati õiglaselt. Ning temal lasub vastutus järgida temale teada olevaid juhiseid ja keeldumise puhul järgneb ka tagajärg.

Koerad näevad elu must-valgelt. See tähendab, et nad näevad elu kui „asjad, mis on minu jaoks head“ ja „asjad, mis ei ole minu jaoks head.“ Nad ei saa eesti keelest aru ja suuremalt jaolt ei arutle, nad lihtsalt reageerivad elu mustadele ja valgetele osadele.


Suurem osa lemmikloomaomanikke, ütleks, et lausa 99% neist, ei saa aru, et koera elu liikuma panev jõud on tema soov end hästi tundma panna. Koerad ei tee kunagi midagi, et SINA tunneks end hästi, nad teevad asju, et ennast hästi tunda. Kui inimene sellest aru saab ja seda tunnistab, on ta õigel teel, et olla parem karja juht ja koolitaja.


Koolitusel saadud kogemused ütlevad koerale, et anname neile vaid ülesandeid, mida ta täita oskab. Kui ta teeb midagi õigesti, teeme me alati temale midagi head. Samamoodi ka siis, kui ta teeb midagi valesti, anname talle ALATI teada kui ta on vea teinud.


Kunagi ei karistata kuulekuse õpetamisel koera asjade eest, mida talle õpetatud ei ole. See toetab must ja valge reeglit. Ei tohi karistada koera, sest „ma arvan, et ta peaks paremini teadma.“ Me karistame ainult selle pärast, et me teame, koolitusel saadud kogemuste läbi on ta aru saanud käskluse mõttest ja lihtsalt keeldub seda täitmast.


Koer peab aru saama, et me oleme ka karistamise viisi ja aja suhtes 100% järjekindlad. Järjekindlus on oluline osa karjajuhiks olemise juures. Näiteks ei tohi ignoreerida agressiivset käitumist külaliste suhtes kodus ja jalutuskäikudel koera selle eest karistada.


Olen koolitanud kaitse- ja politsei teenistuskoeri peaaegu terve oma täiskasvanuea. Hakkasin uurima kaitsetööd 1974 aastal. Minu koerad õpivad, et ainus aeg, kui neil on lubatud agressiivselt käituda, on siis, kui ma seda luban või kui mind rünnatakse. Koolituse käigus saab see koera jaoks selgeks ning on koera jaoks väga must-valge.


Uurides karjasuhteid on selgelt näha, et karjasuhete kehtestamine käib tihti delikaatselt ja passiivselt, kuid lugupidamatusesse suhtutakse kiirelt ja agressiivselt. Sama peab kehtima ka sinu ja koera vahelises suhtes.


Et karistus oleks efektiivne, peab see toimuma kuni 1,5 sekundit peale rikkumist, mitte 5 minutit või tund aega peale seda, kui koer on põrandale pissinud. Kui inimene ütleb „ta teab, et ta on minu äraolekul midagi valesti teinud,“ raputan ma pead ja tunnen vaesele koerale kaasa, sest ta omanik ei saa asjadest üldse aru.


Üks olulisemaid osi koolitusest on omaniku oskus korrigeerida koera sellise tugevusega, mis koduse karja harmooniat toetab. See tähendab, et omanik peab teadma, millal „EI“ on piisav karistus, et koer aru saaks, et tema tegevus on vale vs. kuidas õigesti kümnenda astme rihmakorrektsiooni teostada (nt. lapse suhtes agressiivse käitumise eest).


Üks raskemaid asju, mille peab uus koolitaja ära õppima, on millal karistada, kuidas karistada ja kui tugevalt karistada. Olen kirjutanud artikli „Karistamise teooria koerte koolitamisel“ ning soovitan seda lugeda.


Algajad koerte koolitajad peavad meeles pidama, et koer õpib kordustega. Tihti on vaja 30 kordust, et koer uuest käsklusest aru saaks. Koolitajad teevad tihti vea arvates, et koer on käskluse selgeks saanud, kuigi tegelikult ei saa ta sellest veel täielikult aru. Selle tulemusena karistavad omanikud oma koeri ebaõiglaselt millegi eest, millest koer veel aru ei saa. See rikub must ja valge reegli ning rikub suhet omaniku ja koera vahel.


Enamik treenereid on liiga passiivsed


Enamik uusi koolitajaid on liiga passiivsed. See on kas pehme iseloomu ja temperamendi või halbade koerakoolitusmeetodite omandamise tõttu. Seda võib tihti näha koolitajate juures, kes kasutavad ainult positiivseid meetodeid eirates segajaid ja korrigeerimist.


Siia kategooriasse kuuluvad ka koolitajad, kes kasutavad ainult klikkerit või märksõna ega korrigeeri koera kunagi. Ärge saage minust valesti aru, ma olen klikkerite kasutamise poolt. Ma ise koolitan koeri nende ja märksõnade (kliki asemel kasutan sõna) abil. Võite lugeda mu artiklit, mille kirjutasin märksõnadega koolitamisest.


Need nn. instruktorid, kes soovitavad inimestele, et vaid klikkeri ja pearihma kasutamist ega korrigeeri koera kunagi ning räägivad, et klikkerist piisab, et mistahes käitumisprobleemi lahendada, eksivad rängalt. Nad teevad klikkerkoolituse põhimõttele suure karuteene, sest märksõnadega koolitamine kombineerituna korrigeerimisega on kõige võimsam koolitusmeetod koerte õpetamiseks.


Minu ja nende ebaefektiivsete meetoditega koolides õpetatava vahe seisneb selles, et kui koer on märksõnade kasutamise abiga harjutuse selgeks saanud, lisan ma segajad. Kui segajad muutuvad nii suureks, et põhjustavad käsu mittetäitmise, ka korrigeerin koera. Minu koolitusfilosoofia on ainus viis saada koolituses järjekindlaid tulemusi ja VASTUPIDIST VÕIB VÄITA VAID PUUDULIKE KOGEMUSTEGA INIMENE.


Professionaalsed koolitajad- kas neid peaks kasutama?


Skaala ühes otsas on professionaalsed koerakoolitajad, kes treenivad klientide koeri. Suurem osa neist kasutab liiga palju jõudu. Ma juba mainisin, et nende inimeste jaoks „aeg on raha“ ja lihtsam on jõuga endale alluma sundida, kui märksõnadega õppimisfaasile aega kulutada.


35- 40 aastat tagasi treenisid enamus inimesi koeri sunniga. Lugege vanu William Kohleri raamatuid. William Kohler on selle meetodi musternäidis. Lugesin tema raamatuid, kui olin 16 ja arvasin, et see ongi kõige õigem lähenemine, kuid aja jooksul olen mõistnud, et Kohler on tõmba-vääna koolituse meister.

Aastate jooksul on pendel liikunud spektri teise äärmusesse. Tänane moehullus on klikkerite, pearihmade kasutamine ning korrigeerimise vältimine. Need koolitajad üritavad SUUNATA MUJALE koera, et parandada koera agressiooniprobleeme- see on täielik nali! Selline lähenemine toimub ainult väga väikesele osale koertest, kes on väga pehme iseloomuga.


See on vale ja maksab koeramaailmale kätte agressiivsete dominantsete lemmikloomade üha suureneva hulgaga. Suurem hulk koerahammustusi on põhjustatud karjastruktuuri ja õige koolitamise puudumisest.

Tahan veelkord rõhutada, et õige koht on nende kahe äärmuse vahepeal. Hea ja suurepärase koerakoolitaja vahe seisneb selles, et suurepärane koolitaja leiab alati õige tasakaalupunkti motiveerimise ja korrigeerimise vahel.


Austa- tee koostööd- proovi


Ma ütlen inimestele alati, et koer peaks mind austama, minuga koostööd tegema ja püüdma täita minu käsku. Kui mul on see kõik olemas, võin koerale õpetada peaaegu kõike tegema. Minu jaoks ei ole see ainult „hea käitumine“ vaid „oodatud käitumine.“ Neil kahel asjal on vahe ja on äärmiselt oluline, et algaja koerakoolitaja saaks sellest aru.


Paljudel inimestel on koerad, kes neid ei austa ja käituvad halvasti. Kui nad alustavad oma koerte koolitamist ja koer hakkab alluma, arvavad omanikud ekslikult, et koer austab neid nüüd kuigi tihti see nii ei ole.


Austus tuleb välja teenida, see kujuneb ajaga ja on heade juhtimismeetodite tulemus. Ei ole tavatu, et koer kuuletub omanikule 80% ajast, kuid siiski ei austa teda. Kui selliselt koeralt nõutakse, et ta täidaks käsku, mida ta teha ei taha ning omanik püüab teda selleks sundida, võivad sellised koerad omanikku rünnata. Ning omanik kratsib kukalt ja mõtleb, miks see juhtus ja mida ta valesti tegi. Ta tegi vea koeraga karjasuhete paika panemisel, sest tugeva liidriga karjas ei ründa alluv karjajuhti.


Selle probleemi vastandiks on inimesed, kes paluvad oma koeral sõna kuulata. Seda võib kohata igas algajate kuulekustrennis. Kurb on see, et selline lähenemine koera koolitamisel ei tekita ainult ebajärjekindlaid tulemusi vaid on aluseks ka käitumishäiretele, mis võivad viia agressiooni ja ohtliku koerani.


Kui omanik õpib kasutama karjahierarhia kujundamise võtteid ja õppimisfaasi, segajate faasi ja korrigeerimise faasi põhimõtted koos säilitamise faasiga, on nad õigel teel karjajuhiks saamisel.

Minnes välja ja reaalselt tehes oma koeraga tööd, annab inimestele kogemused, mida on vaja selgitamaks välja, millise astme premeerimist ja korrigeerimist ta vajab, et ta täidaks sinu käske. Kasutades õige karjasuhte loomise põhimõtteid igapäevases elus, kehtestad sa enda ja ülejäänud perekonna positsiooni kõrgemate karjaliikmetena.


Kirjutasin artikli pealkirjaga „Põhialused karjajuhiks saamisel“ mida võiksite lugeda.


Kunagi ei tohi unustada, et enamik koeri eelistab olla juhitav. Suurem osa neist ei taha olla karja liider. Oma lemmiku elu kontrollima õppides saab omanikust karjajuht, nagu tema koer seda ootab.


Mu koerakoolituse DVDd


Hakkasin tootma koerte koolitamise alaseid DVDsid umbes 1982 aastal (ei mäleta täpselt kuna tundub, et olen neid igavesti teinud).


Algselt ostsin videokaamera (1978) et jäädvustada koerte koolitamise seminare, kus osalesin, et hiljem neid uuesti vaadata. Mõne aja pärast soovisid inimesed minu käest osta koopiaid nendest seminaridest ja ma müüsin neid. Ei läinud kaua aega mõistmaks, et enamik seminare ei olnud väga hästi korraldatud. Nad koolitasid järgmist koera, kes platsile tuli ja rääkisid selle koera koolitamisest ning siis liikusid järgmise koera juurde.


Peale paari aastat sain aru, et ma kogun endasse koolitamise ideid. Võtsin siis need ideed kokku ja organiseerituna tegin nendest koolitusvideo mingil konkreetsel teemal. Mulle pakub rõõmu aidata inimestel õppida, kuidas oma koera koolitada.


Olen esimene tunnistamas, et mu esimesed videod jätsid palju soovida. Proovisin panna liiga palju infot 2 tunnisele kassetile. Arvasin, et teen klientidele teene kuigi tegelikult oli olukord vastupidine, sest 2 tunnisel VHSil ei ole piisavalt aega, et asju väga detailselt seletada. 


„Kuulekuse võistluskoera õpetamine“ oli vist mu esimene teos. See oli rumalus. Kuidas saab panna kõik, mida inimene peab teadma võistluskuulekusest kahe tunni sisse? See on võimatu. Lühidalt öeldes õppisin koolitamist väikesteks kõigile arusaadavateks osadeks jagama ja siis andsin nendel teemadel välja üksikasjaliku video üksikasjalike harjutustega. Ma ei jäta midagi välja ja ma usun, et see on olnud minu äri edukuse alustala. Ma naeran nende koolitajate üle, kes väidavad, et nad müüvad koerakoolituse saladusi. Minu silmis on nad vaid petturid. Koerte koolitamises ei ole saladusi.


Nüüd koerte koolitamisega alustajatel on suur eelis võrreldes ajaga, mil mina alustasin. Neil on need DVDd ja internet, kuskohast õppida. Ainuüksi minu koduleht sisaldab rohkem, kui 10.000 prinditavat lehekülge. 120 DVDd, mille olen välja andnud, sisaldavad rohkesti informatsiooni. 45 aastat tagasi oleks ma sellise võimaluse eest nõus elu andma.


Kui otsustasin laiendada Leerburgi ka koolitusvahendite müügile, otsustasin võtta varustuse müügi suhtes samasuguse hoiaku, kui DVDde koha pealt. See on leida maailmast parimad tooted ja müüa ainult neid. Müües erinevaid koolitusvahendeid tegin otsuse läheneda ärile samamoodi, kui koerte koolitamisele. Selle all mõtlen seda, et ma ei hoia midagi tagasi ja müün ainult parima kvaliteediga tooteid, mida suudan leida. Ma ei üritagi võistelda kaubamajade või loomapoodidega, kus kvaliteet peab soodsale hinnale teed andma. Leerburgi edu näitab, et on inimesi, kes hindavad infos ja toodetes kvaliteeti ning on nõus selle eest maksma.


PS:

Kui soovid rohkem teada minu teekonnast koerte koolitamise alal, on mu kodulehel minu elulugu.

Võite ka kuulata tasuta lindistusi või lugeda koerte koolitamise teemalisi tasuta eRaamatuid.


Originaalartikkel


See artikkel on tõlgitud ja avaldatud autori loal. Artikli või selle osa avaldamine ilma autori loata on keelatud.

Viimased uudised 20. juuni - MEIL ON KUTSIKAD!